Eesti Muusika Päevad

_{Foto: Mait Jüriado}

AJALUGU

Millal täpselt sündis eesti muusika festivali mõte, on täna ilmselt võimatu kindlaks teha. Küll aga on teada, kuidas see mõte 1970. aastatel alguse sai.
Iga nelja aasta järel toimuva ENSV Heliloojate Liidu kongressiga kaasnesid mõned kontserdid eesti muusikast. Eesti (vanemat ja uuemat) heliloomingut esitati ka tavapärastel hooajakontsertidel, ent festivali mõõtu see kõik välja ei andnud ja paljud uued teosed ei pruukinud üldse kontserdilavale jõuda. Nii sündiski Heliloojate Liidus, mille esimees oli tollal Jaan Rääts, idee korraldada festival kodumaise nüüdismuusikaga.
Suureks eeskujuks oli muidugi “Varssavi sügis”, kus mängiti palju poola avangardmuusikat. Eeskujudeks olid ka NSV Heliloojate Liidu pleenumitega seotud festivalid, mida korraldati erinevates liiduvabariikides. Nii näiteks toimus Gruusias suurejooneline üleliiduline noorte heliloojate pleenum, mille kontsertidel oli esindatud ka teiste liiduvabariikide muusika. Võimsad festivalid olid Moskvas, ka Lätis ja Leedus. Niisugust festivali, mis sisaldaks ainult oma maa nüüdismuusikat, tollases NLiidus aga ei olnud.

Eesti muusika festivali suunitlus vaieldi selgeks Heliloojate Liidu juhatuses – mõni tahtis, et uuel festivalil mängitaks nüüdisautorite kõrval ka klassikat, osa pani ette keskenduda ainult kaasaegsele heliloomingule. Arutleti, kas oleks mõttekas näidata kõikide heliloojate muusikat või ainult teoste paremikku. Peale jäi Räätsa mõte – festival on eelkõige mõeldud esitlema hetkel tegutsevate heliloojate muusikat. HL tollase sekretäri Alo Põldmäe reis 1982. aastal slovaki uue muusika festivalile Bratislavas kinnitas seda mõtet.

Esimene, “Nõukogude Eesti muusika festival” 1979. aastal oli seotud ENSV Heliloojate Liidu XI kongressiga ja kujunes mõõtmetelt lausa hiiglaslikuks: 10 päeva jooksul toimus 18 kontserti ja 8 (!) teatrietendust, lisaks pressikonverents ja kaks lindimuusika kuulamist Heliloojate Liidus. Eriline sündmus oli Öökontsert – hilisema Mammutkontserdi eelkäija, mis oli inspireeritud Mustpeade majas korraldatud nüüdismuusika kontsertidest ja Kirjanike maja skandaalsetest eksperimentaalkontsertidest, milles osales tollase Eesti muusikaelu “raskekahurvägi”: Kuldar Sink, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Arbo Valdma, Toomas Velmet, Kalle Randalu jpt. Öökontsert “Estonia” teatris algas kell 22, musitseeriti korraga mitmes paigas – saalis, keldris, garderoobis, fuajees.

Festivali algusaegadel oli mitmeid mõtteid ürituse toimumissageduse üle. Esialgu otsustati seda korraldama hakata kahe aasta tagant, kaheksakümnendatel tegi (muusika/poliitiline)elu sellesse siiski oma korrektuurid. 1981. aastal viidi üritus läbi “Tallinna muusikapäevade” nime all, kontserdiprogrammides seisid eesti autorite kõrval ka näiteks Mozart, Purcell, Rossini, Grieg, Mahler, Britten jt ning Eesti interpreetide kõrval esines Uus-Praha trio ning muusikud Venemaalt (esimesel festivalil kandis ainuke välisesineja – Läti klaveriduo Nora Novik & Raffi Haradžanjan – ette ühe Vasksi ja ühe Kutavičiuse teose). Kaks aastat hiljem, 1983 toimus aga Eesti NSVs üleliiduline nõukogude muusika festival, mistõttu järjekordne “Nõukogude Eesti muusikafestival” lükkus järgmisse, 1984. aastasse. 1986 korraldati veel “Kolm õhtut eesti muusikaga NSVL Heliloojate Liidu VII kongressi eel”, ent 1988. aasta “Eesti muusika festivali” plakat on juba sini-must-valgetes toonides…

1991. aastast kannab festival nime Eesti Muusika Päevad, aastast 1993 toimub ta iga aasta kevadel.

2004. aastast tõstsid Eesti Muusika Päevad igal aastal esile erineva helilooja loomingu – festivali heliloojateks on olnud Arvo Pärt, Jüri Reinvere, Urmas Sisask, Veljo Tormis, Toivo Tulev, Helena Tulve, Erkki-Sven Tüür. Alates 2011. aastast on igal festivalil olnud läbiv teema: "Naabrivalve" (2011), "Eesti muusika BÄNDiga" (2012), "Kõrvutused" (2013), "Suurvorm" (2014), "Küllus" (2015), "Roheline heli?" (2016), "Läbi hämaruse" (2017) ja "Püha" (2018).

Aastatel 2003–2015 anti koostöös Eesti Autorite Ühinguga välja Eesti Muusika Päevade preemiat, mille pälvisid möödunud festivalil kõlanud silmapaistvad uudisteosed. Alates 2016. aastast antakse välja LHV uue heliloomingu Au-tasu, millele saab kandideerimiseks esitada kõik möödunud aasta jooksul esiettekandele tulnud teosed.

Personaalset kunstilist juhti esimesel festivalil (ja veel paljudel järgmistel) ei olnud – nii algusajal vaidluste käigus otsustati. Kontserdikavad arutati läbi ja pandi kokku Heliloojate Liidus, festivali läbiviimisega tegeles nõukogude ajal filharmoonia, kaasa olid haaratud muusikateatrid. 1980. aastate teisel poolel hakkas korralduslik külg tasapisi üha enam Heliloojate Liitu nihkuma. Praegu kannab Heliloojate Liit hoolt Eesti Muusika Päevade nii sisulise kui korraldusliku külje eest, tehes tihedat koostööd Eesti Muusika Infokeskuse ja paljude teiste muusikainstitutsioonidega (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Filharmoonia, EF Kammerkoor, Klassikaraadio, Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Kontsert jne).
Festivali kunstilisteks juhtideks on olnud Raimo Kangro ja Mare Põldmäe, aastast 2002 Timo Steiner koos Ülo Kriguli (2005–2014) ja Helena Tulvega (aastast 2015).

2019. aastal tähistati Eesti Muusika Päevade 40. sünnipäeva suurejooneliselt rahvusvahelise nüüdismuusika festivalina, mis peeti koos Rahvusvahelise Nüüdismuusika Ühingu (International Society of Contemporary Music, ISCM) igal aastal erinevad maailma riigis toimuva festivaliga Maailma muusikapäevad ehk World Music Days. Festivali teemaks oli 2019. aastal "Läbi laulude metsa" ("Through the Forest of Songs“) ning selle kunstilised juhid olid Märt-Matis Lill ja Timo Steiner.

Eesti Muusika Päevade koduleht: https://www.eestimuusikapaevad.ee/

© EMIK (2020)

Kavad:
Eesti Muusika Päevad / Balti Muusika Päevad 2024
Eesti Muusika Päevad 2023
Eesti Muusika Päevad 2022
Eesti Muusika Päevad / Balti Muusika Päevad 2021
Eesti Muusika Päevad 2020
Eesti Muusika Päevad / World Music Days 2019
Eesti Muusika Päevad 2018
Eesti Muusika Päevad 2017
Eesti Muusika Päevad 2016
Eesti Muusika Päevad 2015
Eesti Muusika Päevad 2014
Eesti Muusika Päevad 2013
Eesti Muusika Päevad 2012
Eesti Muusika Päevad 2011
Eesti Muusika Päevad 2010
Eesti Muusika Päevad 2009
Eesti Muusika Päevad 2008
Eesti Muusika Päevad 2007
Eesti Muusika Päevad 2006
Eesti Muusika Päevad 2005
Eesti Muusika Päevad 2004
Eesti Muusika Päevad 2003
Eesti Muusika Päevad 2002
Eesti Muusika Päevad 2001
Eesti Muusika Päevad 2000
Eesti Muusika Päevad 1999
Eesti Muusika Päevad 1998
Eesti Muusika Päevad 1997
Eesti Muusika Päevad 1996
Eesti Muusika Päevad 1995
Eesti Muusika Päevad 1994
Eesti Muusika Päevad 1993
Eesti Muusika Päevad 1991
Eesti uue muusika päevad 1989
Eesti muusika festival 1988
Kolm õhtut eesti muusikaga 1986
Nõukogude eesti muusika festival 1984
Tallinna Muusikapäevad 1981
Nõukogude eesti muusika päevad 1979