Põhikiri

Eesti Muusika Infokeskuse põhikiri

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühingu (edaspidi: ühing) nimi on Eesti Muusika Infokeskus, lühendatuna EMIK.

1.2. Ühingu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.3. Ühingu eesmärgiks on huvi tekitamine ja tõstmine eesti muusika vastu, eesti muusika ja muusikaalase infomatsiooni levitamine.

1.4. Oma eesmärgi saavutamiseks ühing:

1.4.1. kogub ja talletab eesti muusikaga seotud informatsiooni;

1.4.2. koostab, avaldab ja levitab eesti muusika alaseid materjale;

1.4.3. osaleb oma tegevuse eesmärgiga seonduvate rahvusvaheliste organisatsioonide töös;

1.4.4. korraldab rahvusvahelisi ja üle-eestilisi muusikaüritusi;
1.4.5. kogub, analüüsib ja vahendab oma liikmetele muusikaalaste rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusega seotud informatsiooni.

1.5. Ühing on asutatud määramata tähtajaks.

2. LIIKMED

2.1. Ühingu liikmeks võib olla Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik või füüsiline isik, kes tunnistab ühingu põhikirja ning on nõus kandma sellest tulenevaid kohustusi.

2.2. Ühingusse kuulumine ei kitsenda ühegi liikme iseseisvust.

3. LIIKMEKS VASTUVÕTMINE, LIIKME VÄLJAASTUMINE JA VÄLJAARVAMINE

3.1. Ühingu liikmeks astuda sooviv isik esitab juhatusele kirjaliku avalduse, milles võetakse ka kohustus tunnistada ja kinni pidada ühingu põhikirjast.

3.2. Liikmeks astumise avaldus vaadatakse läbi juhatuse koosolekul. Juhatusel on õigus kutsuda avaldaja või juriidilisest isikust avaldaja esindaja oma koosolekule.

3.3. Ühingu liikmeks võetakse juhatuse otsusel lihthäälteenamusega. Kui juhatuse otsuse tegemisel jagunevad poolt ja vastu hääled võrdselt, on otsustavaks juhatuse esimehe hääl.

3.4. Isik loetakse ühingu liikmeks pärast juhatuse otsuse kinnitamist üldkoosoleku poolt.

3.5. Ühingust välja astuda sooviv liige esitab juhatusele avalduse. Juhatus võtab avalduse vastu ja võtab väljaastumise teadmiseks liikmete arvestuse pidamisel.

3.6. Juriidilisest isikust liikme ümberkujundamisel tema liikmelisus ühingus säilib, lõppemise, ühinemise või jagunemise korral liikmelisus ühingus lõpeb.

3.7. Liige, kes on eksinud ühingu põhikirja vastu, võidakse juhatuse algatusel ühingu koosseisust kas ajutiselt või alaliselt välja arvata. Ühingust väljaarvamine otsustatakse üldkoosolekul, kuhu kutsutakse ka väljaarvatav liige. Viimase mõjuva põhjuseta mitteilmumisel võib üldkoosolek vastu võtta tagaseljaotsuse. Ühingust väljaarvamise tingimused, korra ja tähtaja otsustab üldkoosolek.

3.8. Isikul, kelle liikmelisus ühingus on lõppenud, ei ole õigusi ühingu varale.

4. LIIKME ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. Ühingu liikmel on õigus:

4.1.1. osaleda ühingu üldkoosolekul ning omada seal hääleõigust;

4.1.2. olla valitud (juriidilisest isikust liige oma esindaja kaudu) ühingu juhatusse;

4.1.3. saada juhatuselt informatsiooni ühingu tegevuse kohta ning kasutada ühingu teenuseid;

4.1.4. teha juhatusele ettepanekuid ühingu tegevuse korraldamiseks;

4.1.5. esitada juhatusele ühingu tegevuse kohta pretensioone, mis kuuluvad kohustuslikule läbivaatamisele üldkoosoleku poolt, tingimusel, et pretensioon on esitatud vähemalt kolm nädalat enne üldkoosoleku toimumist;

4.1.6. lahkuda ühingust;

4.1.7. ühingust väljaarvamise korral esitada uus taotlus ühingu liikmeks astumiseks.

4.2. Liige on kohustatud täitma käesoleva põhikirja nõudeid ning üldkoosoleku otsuseid.

5. JUHTIMINE

5.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, kuhu kuuluvad kõik ühingu liikmed. Iga juriidilisest isikust liige esitab kirjalikult oma esindaja. Ühingu juriidilisest isikust liikmel on õigus igal ajal tema poolt antud volitus tühistada ning teatada juhatusele kirjalikult oma uus esindaja.

5.2. Juhatus kutsub üldkoosoleku kokku vähemalt üks kord aastas, või kui seda nõuab seadus või kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest. Ühingu liikmete põhjendatud nõudel kutsutakse üldkoosolek kokku ühe kuu jooksul arvates kirjaliku nõude esitamisest juhatusele. Üldkoosoleku toimumise kuupäev, päevakord ja toimumise koht (füüsiline või veebikeskkond) tuleb teatada liikmetele e-kirjaga hiljemalt üks kuu enne üldkoosoleku toimumist.

5.3. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenutest. Igal liikmel või esindajal on üks hääl. Ühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi ühingu liikmete nõusolek. Otsused liikmete väljaarvamise ning ühingu põhikirja muutmise kohta võetakse vastu, kui nende poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalevatest liikmetest. Otsus ühingu lõpetamise, ühinemise või jagunemise kohta loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab vähemalt 3/4 üldkoosolekul osalevatest liikmetest.

5.4. Kui liige ei saa üldkoosolekust mõjuval põhjusel osa võtta, võib ta volitada ennast esindama ühingu teise liikme. Volitus peab olema vormistatud kirjalikult ning esitatud juhatuse esimehele enne üldkoosoleku avamist.

5.5. Volikirja andmise asemel võib liige, kes mõjuval põhjusel ei saa üldkoosolekust osa võtta, kuid soovib osaleda päevakorras olevate küsimuste otsustamisel, esitada oma poolt- või vastuhääle kirjalikult juhatuse esimehele. Kirjalikult antud hääl avalikustatakse juhatuse esimehe poolt päevakorras oleva küsimuse otsustamisel ning seda arvestatakse häältelugemisel.

5.6. Juhul, kui üldkoosolekut pole võimalik või otstarbekas kokku kutsuda, võib küsimuse otsustada kirjaliku hääletamise teel. Kirjaliku hääletamise tähtaeg on 7 päeva. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenutest.

5.7. Ühingu liige ei või hääletada, kui ühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

5.8. Üldkoosolekul on õigus otsustada kõiki ühingu tegevust puudutavaid küsimusi. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:

5.8.1. ühingu eesmärgi ja põhikirja muutmine;

5.8.2. liikmete vastuvõtmise ja väljaastumise kinnitamine ning liikmete väljaarvamise otsustamine;

5.8.3. juhatuse liikmete arvu määramine; juhatuse liikmete valimise korra kehtestamine, salajasel hääletamisel juhatuse liikmete ja vajaduse korral (põhikirja punkt 5.14) juhatuse uue liikme valimine;

5.8.4. sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ning tasumise korra otsustamine;

5.8.5. juhatuse esitatud järgmise tegevusaasta eelarve ja töösuundade kinnitamine;

5.8.6. majandusaasta aruande kinnitamine;

5.8.7. ühingu tegevuse käigus tekkinud vaidluste läbivaatamine juhul, kui avaldus on esitatud vähemalt üks kuu enne üldkoosolekut; avaldus vaadatakse läbi avaldaja juuresolekul;

5.8.8. juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;

5.8.9. revisjoni või audiitorkontrolli määramine.

5.9. Üldkoosoleku otsuseid viib ellu, ühingut esindab ja juhib ning ühingu tegevust korraldab kolmeks aastaks valitav 3- kuni 5-liikmeline juhatus, kes:

5.9.1. valib oma liikmete seast juhatuse esimehe ja asetäitja, võtab vajaduse korral tööle tegevdirektori ning määrab tema pädevuse, kinnitab ametijuhendid, palgaliste töötajate palgafondi ja hüvituste suurused lähtudes üldkoosoleku poolt kinnitatud eelarvest;

5.9.2. koostab majandusaasta aruande, järgmise aasta tegevuskava ja eelarve;

5.9.3. võtab vastu otsused uute liikmete vastuvõtmiseks või liikmete ühingust väljaarvamiseks ning esitab need üldkoosolekule kinnitamiseks;

5.9.4. käsutab vastavalt ühingu põhikirjale, üldkoosoleku suunistele, kinnitatud eelarvele ja juhatuse otsustele ühingu vara;

5.9.5. lahendab küsimusi, mis ei nõua põhikirja või kehtivate seaduste alusel üldkoosoleku kokkukutsumist.

5.10. Ühe ja sama esindaja või liikme võib juhatuse esimeheks valida maksimaalselt kaheks järjestikuseks tähtajaks

5.11. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada ühingut kõigis õigustoimingutes. Juhatuse liikmete õigust esindada ühingut võib piirata üldkoosoleku otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.

5.12. Juhatus võib ühingu kinnisasju ja registrisse kantud vallasasju võõrandada ning pantida vaid üldkoosoleku otsusel ja selles ettenähtud tingimustel.

5.13. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees. Koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse liikmete poolthäälteenamus. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks juhatuse esimehe hääl. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

5.14. Juhul, kui juhatuse liikmete arv langeb alla üldkoosoleku poolt määratud suuruse, jätkab juhatus tööd väiksemas koosseisus kuni järgmise üldkoosolekuni, kus valitakse juhatuse volituste kehtimise tähtaja lõpuni uus juhatuse liige. Kui juhatuse koosseisu jääb vähem kui pool juhatuse liikmetest, kutsutakse kokku üldkoosolek, kus valitakse uus juhatus järgmiseks tähtajaks.

5.15. Juhatus korraldab ühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.

5.16. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus seaduses ettenähtud korras raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule hiljemalt kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kui üldkoosoleku otsusega on määratud revisjon või audiitorkontroll, lisab juhatus aruannetele revisjonikomisjoni (revidendi) arvamuse või audiitori järeldusotsuse.

6. LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

6.1. Ühingu lõpetamine, ühinemine või jagunemine toimub mittetulundusühingute seaduses sätestatud alustel ja korras ning vastavuses ühingu põhikirjaga.

6.2. Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimismenetlus, milles likvideerijaks on üldkoosoleku poolt ühingu lõpetamise otsustamisel valitud likvideerimiskomisjon.

6.3. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist alles jäänud vara antakse üle maksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Põhikirja käesolev redaktsioon on kinnitatud üldkoosoleku veebihääletusel ajavahemikus 27. märts – 2. aprill 2022.

Eesti Muusika Infokeskuse juhatuse esimees
Kerri Kotta