Klassikaline ja nüüdismuusika

Eesti muusikaelu siin ja praegu

 

Arvo Pärt Foto: Birgit Püve

Tänane Eesti muusikaelu on ergas ja rikkalik. Seda iseloomustab annete rohkus ning kõnekas hulk heliloojaid, interpreete ja muusikakollektiive, kes on tuntud nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel areenil. Meie muusikakultuuri tugisammasteks on pikkade traditsioonide ja kõrge tasemega koorilaul ning Arvo Pärdi (1935), Veljo Tormise (1930–2017), Heino Elleri (1887–1970) ja Eduard Tubina (1905–1982) loominguline pärand. Sellele sekundeerib kaasaegsete heliloojate põnevalt mitmekülgne muusika. Maailma kontserdilavadel on teretulnud külalisteks nii dirigendid Neeme Järvi (1937) ja Paavo Järvi (1962) kui ka suur hulk teisi interpreete ning meie esinduskollektiivid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja Eesti Rahvusmeeskoor.

Riiklik kontserdiorganisatsioon Eesti Kontsert korraldab aastas ligi 1300 kontserti ja mitmeid muusikafestivale. Erinevate muusikasündmustega rikastavad muusikaelu ka väikekorraldajad. Eesti tuntumad klassikalise muusika festivalid paljude teiste seas on Pärnu Muusikafestival, Haapsalu Vanamuusika Festival, Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival ning nüüdismuusikale pühendatud Eesti Muusika Päevad ja festival Afekt.

Eesti tähtsaim muusikateater on Rahvusooper Estonia, mis teeb publikule kättesaadavaks maailma lavamuusika saavutused ning eesti algupärandid. Estonia kõrval pakub ooperi-, opereti- ja balletietendusi Tartus tegutsev teater Vanemuine. Eesti esindussaaliks on ajalooline Estonia kontserdisaal Tallinna südalinnas. Maailmatasemel muusikaelamuste võimaldamiseks on viimaste kümnendite jooksul valminud uued  kontserdipaigad: Pärnu ja Jõhvi kontserdimajad ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uus kontserdisaal.
 

Nüüdisheliloojad ja nende looming

 

Jüri Reinvere Foto: Kaupo Kikkas

Eesti tuntuim nüüdishelilooja on Arvo Pärt (1935), kelle 1976. aastal loodud isikupärane kompositsioonistiil tintinnabuli on jõudnud väga laia kuulajaskonnani ning mõjutanud suurt osa nüüdismuusikast. 2010. aastal avati Laulasmaal Arvo Pärdi Keskus – helilooja isikuarhiiv ning info- ja muusikakeskus tema loomingulise pärandi säilitamiseks ja uurimiseks. Lisaks Pärdile on rahvusvahelist tunnustust pälvinud mitmed teised eesti nüüdisheliloojad. Suurejoonelisi kõlakatedraale ehitav Erkki-Sven Tüür (1959) on Eesti suurim kaasaegne sümfonist, kelle teosed valmivad peamiselt välisinterpreetide ja -orkestrite tellimusel ning jõuavad esiettekandele välismaa suurtel lavadel. Tuntud on ka alates 1990. aastast väljaspool Eestit elav Jüri Reinvere (1971) – helilooja, poeet ja esseist, kelle looming käsitleb eksistentsiaalseid teemasid ajaloo ja kultuuri, looduse ja inimtunnete poeetika kaudu.
 

Helena Tulve Foto: Mari Arnover

1990. aastatel keeras eesti muusika uue lehekülje ning vastukaaluks neoklassitsismile ja postmodernsetele stiilikollaažidele sai keskseks kõlamodernism, mille üheks olulisemaks esindajaks on Helena Tulve (1971), kelle muusikat kannavad intonatsioonilised pinged ja aegruumi sügavus. Väga erineval ja isikupärasel viisil esindavad uut suunda ka Toivo Tulev (1958), Märt-Matis Lill (1975) ja Tatjana Kozlova-Johannes (1977) ning noorema põlvkonna autorid Liisa Hirsch (1984), Elis Hallik (1986) ja Marianna Liik (1992).
 

Praeguse aja üks populaarsemaid heliloojaid Eestis on Tõnu Kõrvits (1969), kelle muusika omandab ka üha laiemat rahvusvahelist tuntust. Tema pea kõiki muusikažanre katvas loomingus ühilduvad poeetiline väljenduslaad, erakordne meloodiaanne ning sügav side ka eesti rahvaviisi ning mütoloogiaga. Heakõlalisus ja meloodiakesksus on omane ka Galina Grigorjeva (1962), Maria Kõrvitsa (1987), Pärt Uusbergi (1986), Riho Esko Maimetsa (1988) ja Rasmus Puuri (1991) teostele. Mängulisem mõtteviis ja stiiliallikate rikkus iseloomustab Timo Steineri (1976), Ülo Kriguli (1978), Tõnis Kaumanni (1971), Mirjam Tally (1976) ja Tauno Aintsi (1975) loomelaadi. Eesti muusikat rikastab ka vanema põlvkonna armastatud heliloojate – René Eespere (1953), Peeter Vähi (1955), Alo Põldmäe (1945), Urmas Sisaski (1960) ja Olav Ehala (1950) – looming.
 

Tõnu Kõrvits Foto: Kaupo Kikkas

Eesti muusika suurfoorumiks on iga-aastane festival Eesti Muusika Päevad, mis pakub ülevaadet nüüdismuusika hetkeseisust. 2019. aastal oli Eesti Heliloojate Liidul ja Eesti Muusika Päevadel harukordne võimalus olla sadu professionaalseid muusikuid ja heliloojaid kokku toova rahvusvahelise nüüdismuusika festivali World Music Days peakorraldajaks. Eesti nüüdismuusika levikule on kaasa aidanud ka rahvusvaheline heliloojate rostrum (International Rostrum of Composers) – maailma üks tähtsamaid nüüdisheliloomingu võistlusi, kus on esikohti pälvinud Mari Vihmand (1996), Jüri Reinvere (2000), Helena Tulve (2004), Ülo Krigul (2007) ja Maria Kõrvits (2016).
 

Interpreedid ja muusikakollektiivid

 

Ansambel U: Foto: Laura Arum Lääts

Eestis tegutseb alaliselt kolm suurt professionaalset sümfooniaorkestrit: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning Rahvusooper Estonia ja Vanemuise orkestrid. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) on alates 1926. aastast tegutsev vanim ja mainekaim regulaarselt kontserte andev sümfooniaorkester, mille peadirigendiks ja kunstiliseks juhiks on hooajast 2020/21 Olari Elts. Pärnus tegutseb professionaalse püsiorkestrina Pärnu Linnaorkester. Eesti vanim alaline kammerorkester on Tallinna Kammerorkester, millele pani 1993. aastal  aluse dirigent Tõnu Kaljuste. Projektipõhistest professionaalsetest orkestritest on rahvusvahelist tähelepanu pälvinud Anu ja Kadri Tali poolt 1997. aastal ellu kutsutud Põhjamaade Sümfooniaorkester ning 2011. aastal Paavo Järvi loodud Eesti Festivaliorkester. Üks Eesti staažikamaid kammeransambleid on 35 aastat koos mänginud Tallinna Keelpillikvartett. Püsiva koosseisu ja aktiivselt tegutsevate ansamblite hulgas on ka peagi 15. tegevusaastat tähistav keelpillikvartett Prezioso, mille repertuaar hõlmab klassikalise kvartetimuusika kõrval kaasaegset heliloomingut. Olulise positsiooni on kontserdielus omandanud 2014. aastal alguse saanud barokkansambel Floridante. Juhtivateks nüüdismuusika-kollektiivideks on Ansambel U:, Ansambel YXUS, Una Corda ja Resonabilis, samuti gregooriuse laulule spetsialiseerunud vokaalansambel Vox Clamantis, mille kavades on sageli ka uudisloomingut.
 

Eesti interpretatsioonikunsti rahvusvaheliseks visiitkaardiks on meie tippdirigendid, kellest muusikutedünastia pea Neeme Järvi (1937) on üks tänapäeva hinnatumaid dirigente. Oma pika karjääri jooksul on ta seisnud maailma tipporkestrite ees ning tema juhatatud kavad kõlavad enam kui 500 albumil. Neeme Järvi on ERSO kauaaegseim peadirigent ning 2017. aastast selle eluaegne aupeadirigent. Paavo Järvi (1962) peab käesoleval ajal muuhulgas peadirigendi ametit Zürichi Tonhalle orkestri ja Tokyo NHK sümfooniaorkestri juures, olles ka ERSO ja Bremeni Kammerfilharmoonia orkestri kunstiline nõustaja. Tähelepanuväärne on alaliselt Saksamaal töötava ooperidirigendi Mihkel Kütsoni ning dirigentide Olari Eltsi, Arvo Volmeri, Vello Pähna, Risto Joosti ja Mihhail Gertsi tegevus. Maailmas kõrgelt hinnatud Eesti dirigentide hulgas on ka karismaatilised naisdirigendid – pikaaegse rahvusvahelise tegevushaardega Anu Tali ning Baseli ooperiteatri muusikajuhina ja Flandria sümfooniaorkestri peadirigendina töötav Kristiina Poska. Pärnu Linnaorkestri peadirigendi ning Rahvusooper Estonia dirigendi kohal paistab silma noor Kaspar Mänd.
 

Mihkel Poll Foto: Kaupo Kikkas

Kammermuusikute ja soolointerpreetide seast on rahvusvahelise tuntuseni jõudnud hulk pianiste. Üks erakordsemaid nende hulgas on Ivari Ilja (1959), kes on nii solistina kui ka paljude lauljate – sealhulgas vene baritoni Dmitri Hvorostovski – ja teiste interpreetide lavapartnerina esinenud Euroopa, Ameerika ja Aasia kõige mainekamatel kontserdilavadel. Noorematest klaverikunstnikest on suurt tähelepanu pälvinud Mihkel Poll (1986), kel on ette näidata kaalukad konkursivõidud ning rahvusvaheline tegevus nii soolopianistina kui ka solistina välismaiste orkestrite ees. Sten Lassmann (1982) on viimastel aastatel enim tuntust kogunud Heino Elleri klaveriloomingu uurijana ning propageerijana. Eesti klaverikultuuri mitmekülgsust tõestab veel suur hulk erinevate loojanatuuridega pianiste, sealhulgas Olivier Messiaeni klaveriloomingu tõlgendustega tähelepanu pälvinud ja eesti pianismi arengusse kaalukalt panustanud Peep Lassmann (1948), aga ka Kalle Randalu (1956), Kadri-Ann Sumera (1977), Irina Zahharenkova (1976), Age Juurikas (1979), Ralf Taal (1974), Marko Martin (1975), Tanel Joamets (1968), Mati Mikalai (1971), Kai Ratassepp (1970) jt.
 

Ain Anger Foto: HarrisonParrot

Suur osa Eesti interpreetidest töötab alaliselt rahvusvahelistel lavadel. Ameerika Ühendriikides tegutsev fagotivirtuoos ja -pedagoog Martin Kuuskmann (1971) on üks oma ala juhtivatest solistidest, kellele on kontserte kirjutanud mitmed tänapäeva heliloojad. Viiuldaja Anna-Liisa Bezrodny (1981) on lisaks interpreeditegevusele hõivatud pedagoogiametiga Euroopa mainekates muusikaülikoolides. Koosseisuliste muusikutena osalevad maailma tippkollektiivide töös Kalev Kuljus (1975) (NDR Elbphilharmonie orkestri soolo-oboemängija), viiuldaja Juta Õunapuu-Mocanita (1983) (Kölni Gürzenich orkester), tšellistid Indrek Leivategija (1986) (abikontsertmeister Bambergi sümfooniaorkestris) ja Silver Ainomäe (1982) (abikontsertmeister Minnesota sümfooniaorkestris), kontrabassimängija Siret Lust (1990), kes on tegev pea kõikides Londoni suurtes orkestrites ja vioolamängija Liisa Randalu (1986) (Schumann Quartett). Lauljatest on rahvusvahelistel ooperi- ja kontserdilavadel tegevad bass Ain Anger (1971) (Viini Riigiooperi solist), sopranid Mirjam Mesak (1990) (Baieri Riigiooperi solist), Aile Asszonyi (1975) ja Katrin Targo (1980), metsosopranid Monika-Evelin Liiv (1979), Kai Rüütel (1981), Iris Oja (1977), tenor Mati Turi (1968), bariton Lauri Vasar (1970) jt.
 

Marcel Johannes Kits Foto: Kaupo Kikkas

Hinnatud ansamblipartneriteks ning solistideks on peamiselt Eestis tegutsevad Rahvusooper Estonia kontsertmeister Mari Poll (1987) ja ERSO kontsertmeister Triin Ruubel-Lilleberg (1988). Rahvusvaheliselt edukas on andekas noor tšellist Marcel Johannes Kits (1995) – mainekate rahvusvaheliste konkursside esikohavõitja, kes on saanud kutse ka Baieri raadio sümfooniaorkestri külalis-soolotšellisti kohale. Noorema generatsiooni instrumentalistide seas tõusevad võimekate interpreetidena esile viiuldajad Katariina Maria Kits (1995) ja Linda-Anette Verte (1993), pianist Sten Heinoja (1993), tšellistid Theodor Sink (1992) ja Valle-Rasmus Roots (1994) ning mitmed teised.

 

Koorimuusika ja kooriliikumine

 

Eesti Rahvusmeeskoor Foto: Jaan Krivel

Läbi aegade on eesti muusika kõige populaarsem ja elujõulisem valdkond olnud koorilaul ja koorikultuur tervikuna, põhinedes peamiselt harrastuskooride tegevusel. Nende kõrval tegutsevad ka elukutselistest lauljatest koosnevad professionaalsed koorid. Meie rahvusvaheliselt tuntumaid muusikakollektiive on Eesti Filharmoonia Kammerkoor, mille asutas 1981. aastal dirigent Tõnu Kaljuste. Lisaks Veljo Tormise ja Arvo Pärdi teoste silmapaistvatele ettekannete esitab koor repertuaari gregooriuse laulust 20. sajandi muusikani. Enam kui 75 aastat tegutsenud Eesti Rahvusmeeskoor on kasvanud algselt a cappella teoseid esitavast Gustav Ernesaksa meeskoorist kogu maailmas tuntud kollektiiviks, mille repertuaari tähelepanuväärseks osaks on suurvormid. Täiskasvanute harrastuskollektiivide seas on viimastel aastatel eredalt silma paistnud professionaalse kõlakultuuri ja interpretatsiooniliste taotlustega Collegium Musicale ja Voces Tallinn. Eesti kõrge tasemega koorikultuur on toonud siia ka esimese Grammy auhinna, mille pälvisid 2004. aastal parima koorimuusika ettekande eest tütarlastekoor Ellerhein, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Paavo Järvi dirigeerimisel heliplaadiga „Jean Sibelius: Cantatas“ (plaadifirma Virgin Classics).
 

Ingrid Roose Foto: Carol Liis Metsla

Eesti harrastuskooride olulisim väljund on iga viie aasta tagant toimuvad üld- ja noorte laulupeod – traditsioon, mis sai alguse 1869. aastal Tartus toimunud esimese Eesti laulupeoga. Aasta läbi toimub ka väiksemaid kohalikke laulupäevi ja –pidusid, koorikonkursse ja festivale (sealhulgas Rahvusvaheline Koorifestival Tallinn) ning arvukalt koorimuusika kontserte Eestimaa eri paigus. Koorikultuuri hoidmisel teevad tänuväärset tööd enam kui 800 koorijuhti üle Eesti, kelle seas on tuntud ja armastatud dirigendid Hirvo Surva (1963), Lydia Rahula (1948), Raul Talmar (1959), Heli Jürgenson (1969), Mikk Üleoja (1970) jpt. Viimastel aastatel on neile lisandumas uusi karismaatilisi ning põnevaid noori kooridirigente, sh Ingrid Roose (1990), Kuno Kerge (1988), Valter Soosalu (1992) ja Mai Simson (1992).
 

				Veljo Tormis Foto: Tõnu Tormis

Eesti heliloojate kooriteosed on tuntud ja armastatud paljudes maades alates Euroopast ning lõpetades Ameerika Ühendriikide, Jaapani ja Austraaliaga. Enamiku eesti kooride repertuaaris on esindatud vaieldamatult kõige populaarsema koorihelilooja Veljo Tormise ainulaadsed koorilaulud, mille juured on eesti ja hõimurahvaste folklooris. Tormise hindamatu pärandi säilitamiseks ja rahvusvahelise tuntuse edendamiseks alustas 2020. aastal tegevust Veljo Tormise Virtuaalkeskus. Lisaks Tormisele on eesti koorimuusikasse kauneid lehekülgi kirjutanud Mart Saar (1882–1963), Cyrillus Kreek (1889–1962), Ester Mägi (1922), Arvo Pärt, Anti Marguste (1931–2016), René Eespere, Urmas Sisask, Tõnu Kõrvits, Galina Grigorjeva, Tauno Aints, Andres Lemba (1968) ja rida nooremaid autoreid, sh Pärt Uusberg, Evelin Seppar (1986), Riho Esko Maimets ja Rasmus Puur.