Muistsest suitsusaunakombestikust ajendatud muusikalavastuses „Suitsusaunasümfoonia“ elustuvad loomis- ja kangelaslood olnud aegadest. Äsja valminud teos avab ukse teise reaalsusse ja viib vaatajad kaasa müütilisse esiaega, kus kivid olid veel pehmed ja saunas loodi terve maailm.
|
|
„„Suidsusannasümfoonia“ jutustab elukaarest,“ räägib helilooja Märt-Matis Lill, kes kahasse Taago Tubinaga on kirjutanud ka libreto. „Lugu algab loomislooga, elukaar teeb läbi sünni, haigestumise ja surma. Ja teistpidi − ka tervenemise ja uuestisünni ning ring hakkab justkui otsast peale.“ Lille jaoks on suitsusaunakultuur uks teistlaadi aja- ja maailmatajumisse. „Suitsusaun on väga eriline koht, kus ajatunnetus on teistsugune, seal olles aeg muutub, justkui peatub,“ lisab helilooja. Lavastusprotsessi hakkab juhtima Tarmo Tagamets, kes võrdleb „Suidsusannasümfooniat“ maailma loomise looga, mida raamib võromaine suitsusaunakombestik. „Siin sünnitakse, käiakse pesemas ja sinna minnakse õnnelikult ka surema. |
Aga oluline pole mitte surm vaid taassünd, mis on järjepidev jätk sellele, kuidas elame siin maailmas ja kuidas saame maha pestud oma mured ja rõõmud,“ ütleb Tagamets. „Aga see lugu ei ole kindlasti etnograafiline sissevaade suitsusaunakultuuri, vaid meie tänapäev, mille keskmes on suitsusaun, ja kust võib leida isegi pisut sürrealismi teksti kujul.“
Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud „Suidsusannasümfoonia“ on inspireeritud Lõuna-Eesti pärimusest, „Kalevalast” ja Hasso Krulli eeposest „Kui kivid olid veel pehmed”. Uudisloomingu tellisid ja toovad lavale Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Võru Instituut ja Võro Selts VKKF. Muusikalavastus jõuab publiku ette kolmel korral, 2.–4. augustini Mooste Folgikojas Vanal-Võromaal, mille suitsusaunakombestik on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Lisaks etendustele saab kohapeal tutvuda suitsusaunapärandi ning kohaliku käsitöö ja toiduga.
Vaata ka: Eesti Filharmoonia Kammerkoor