Kontserdile kaasatakse keelpillid ja erinevad elektroonilise muusika instrumendid. Sisu osas teevad muusikud kummarduse käesoleval aastal juubelit tähistavatele heliloojatele.
„2. jaanuaril tähistas 80. juubelit kaasaja üks tähelepanuväärsemaid heliloojaid Peter Eötvös, kellega kontserdil osaleva nüüdismuusikaansambli YXUS Ensemble mitmetel liikmetel on isiklik kokkupuude õpinguteaastatest Karlsruhes, kus helilooja juhatas uue muusika ansamblit ja kursust. 26. jaanuaril täitunuks multimeediakunstnikul Rauno Remmel 55 ja 29. jaanuaril Luigi Nonol 100 aastat. 150. juubeliaasta on Gustav Holstil ja Charles Ivesil, 200 aastat täitub Carl Reineckel,“ loetleb kontserdil kavas olevaid heliloojaid kontserdi kunstiline juht, tšellist Leho Karin.
 Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambel |
Lisaks tuuakse Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambli EMA eestvedamisel kuulajate ette Eesti elektroonilise muusika helilooja Ekke Västriku teos „Origami“ (2016) vabale koosseisule, mis kantakse ette kahe kollektiiviga. EMA eestvedaja Taavi Kerikmäe sõnul põhineb „Origami“ paberi voltimisel ja lahtivoltimisel tekkinud joonterägastikust. „Västrik proovis leida võimalusi, kuidas sellist visuaalset struktuuri muusikaliseks struktuuriks tõlkida. Moodustub omamoodi helimaailm, mille iga esitus on pisut erinev, kuna läbitavad teekonnad on alati väga erinevad.“
Kui kontserdi esimene pool on fantaasiarikas ja tõsine, siis teise poole lood on kantud ehedast mängurõõmust. Leho Karin märgib: „Reinecke „Laste sümfooniat“, kus algupäraselt peaks kuulma hulganisti omaaegseid muusikalisi mänguasju, mängitakse praegusel kontserdil EMA kaasaegsete elektrooniliste pillidega. Gustav Holsti süit on kirjutatud noorteorkestrile ning Rauno Remme „Altes Kind“ tuletab meelde, et meis kõigis on kindlasti peidus oma sisemine laps.“
Kontserdi lõpetab Rauno Remme „Altes Kind“ lindikompositsiooni seade ansamblile, mida seekord esitatakse seades, mille on teinud EMA ansambel 2022. aastal.
1993. aastal asutatud Tallinna Kammerorkester ning 2023. aastal tegevust alustanud Eesti Nüüdismuusika Keskus ja selle ansamblid tegutsevad ja teevad proove Mustpeade majas. Kõrvutitegutsemisest sündis ka ühise kontserdi idee. „Mustpeade maja on üldse väga sobiv koht regulaarsete kammerkontsertide korraldamiseks ja selle ideaali suunas üritame kindlasti edasi liikuda ja areneda,“ ütleb Leho Karin.
Tulekul kolm Eesti autorite esiettekannet
Edaspidi toimuvad Tallinna Kammerorkestri kammermuusika kontserdid sagedusega kord kuus, kuid suvekuudel on plaanis puhata.
4. veebruaril mängivad Mustpeade majas kontserdil „Mitme peale?!“ Tallinna Kammerorkestri keelpillikvintett koosseisus Katrin Matveus (viiul), Mari Targo (viiul), Mart Kuusma (vioola), Leho Karin (tšello) ja Andres Kungla (kontrabass), YXUS Ensemble (Mihkel Peäske, Jana Peäske, Iris Oja, Tammo Sumera) ning Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambel EMA (Taavi Kerikmäe, Tarmo Johannes, Doris Hallmägi, Ekke Västrik).
9. märtsil toob kontsert „Scorda Tour“ Mustpeade majas lavale solisti Siluan Hirvoja (tšello) ja TKO kammerkoosseisud. Kavas on teosed, mis on kirjutatud scordatura-tehnikas mängimiseks ehk keelpillide häälestust muudetakse.
21. aprillil musitseerivad Mustpeade majas kontserdil „Magnettorm“ M4GNET kvartett ning muuhulgas on kavas Kristjan Randalu uudisteose „QR-tet“ esiettekanne.
12. mail toimub Viimsi Artiumis kontsert „Tuubel“, kus esinevad Toomas Oskar Kahur (tuuba) ja Tallinna Kammerorkester. Kavas on kaks esiettekannet – Jüri Lepa Keelpillikvintett ja Peeter Vähi „Canzone Capricciosa“ tuubale ja kammerorkestrile.
Kõigile Tallinna Kammerorkestri kammermuusika sarja kontsertidele veebruarist maini on müügil ka soodsamad sarjapiletid. Lisaks pakub Muusikalinn Tallinn neile kontsertidele piiratud koguses soodsaid noortepileteid, millega pääsevad kontserdile 16–26-aastased Tallinna koolides õppivad noored.