Christian Tetzlaff. Foto: Giorgia Bertazzi

Sel reedel esinevad Tallinnas Estonia kontserdisaalis klassikalise muusika lavade üks nõutumaid viiuldajaid Christian Tetzlaff ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Suurejoonelisel kontserdil kõlab Johannes Brahmsi, Claude Debussy ja Maurice Raveli looming ning Sven Grünbergi sümfoonilise pildi „Hoovused“ esiettekanne.

Christian Tetzlaff kannab kontserdil ette Johannes Brahmsi viiulikontserdi D-duur op. 77. Brahmsi viiulikontsert kuulub ühes Beethoveni, Mendelssohni ja Tšaikovski teostega 19. sajandi nelja kuulsaima viiulikontserdi hulka. Teos nägi ilmavalgust 1878. aasta suvel maalilises Pörtschachi külakeses Wörthi järve ääres. Viiulikontserti kirjutades pidas Brahms silmas kindlat interpreeti, kelleks oli tema kauaaegne sõber, nimekas ungari viiulivirtuoos Joseph Joachim.

Christian Tetzlaff, kes reede õhtul Brahmsi viiulikontserti esitab, on üks oodatumaid viiuldajaid ja põnevamaid muusikuid klassikalise muusika areenil. Tema repertuaar on erakordselt ulatuslik. Ta  annab aastas umbes sada kontserti, mis muutuvad sageli nii interpreedi kui ka publiku jaoks eksistentsiaalseks kogemuseks, kus vanad tuttavad teosed ilmuvad ootamatult täiesti uues valguses.

Tetzlaff on oma karjääri jooksul esinenud külalisena kõigi olulisemate orkestritega, sealhulgas Viini ja New Yorgi filharmoonikud, Amsterdami Concertgebouw Orkest ning kõik Londoni orkestrid. Ta on saanud oma salvestiste eest mitmeid auhindu, sh saksa plaadikriitikute preemia ja Diapason d’or (2018) ning MIDEMi klassikapreemia (2017).

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esituses saab kontserdipublik kuulda ka mängulist prantsuse muusikat - Claude Debussy teost „Jeux“ ning Maurice Raveli süiti nr 2 „Daphnis ja Chloe“. Esiettekandena jõuab publiku ette seni peamiselt elektroonilise muusikaga maailma raputanud Sven Grünbergi esimene teos sellisele võimsale esituskoosseisule nagu 100-liikmeline sümfooniaorkester.  

„„Ei ole paremaid halvemaid aegu…“ on kirjutanud Artur Alliksaar. Meil pole palju valida, millistesse ajavoogudesse me parasjagu elama satume, ja rasked ajad annavad meile ka suuremaid võimalusi vaimseks arenguks. Kuid on ka teine mõõdupuu, mis näitab, et on aegu, mil kurjus taas aktiveerub ja meie eludele tervikuna väljakutseid esitab. Nii on praegugi. Seda teost kirjutades püüdsin olla mitte liigselt päevakajaline ja vältida kuulaja ülekoormamist neist meeleseisunditest, mis meid igapäevaselt niigi muserdavad,“ ütles helilooja Sven Grünberg.

„Pealkiri „Hoovused“ peaks väljendama pigem seda, et eluolu on tsükliline ja on selge, et ka paremad ajad on saabumas. Lühidalt – on lootust, mis aitab meil olla tugevam. Olen seda meelt, et muusika ja kunsti roll üldisemaltki peaks olema kuulajat-vaatajat toetav, mitte oma negatiivsete seisundite väljaelamiseks sobiv vahend. Seega, jah, on kurjus, jah, on ka tumedad hoovused, kuid isegi siin ilmas on headust, meeleselgust, õnne ja armastuse hoovuseid. Proovime seda siis hoida,“ lisas helilooja.