9. ja 16. veebruaril leiavad Tallinnas ja Tartus aset suurejoonelised koorikontserdid, mis on pühendatud Miina Härma 150. sünniaastapäevale. Kontsertidel kõlavad Härma koorilaulud nii mees-, nais- kui ka segakooride esituses.Tartu kontserdil, mis toimub 9. veebruaril kell 19 Vanemuise kontserdimajas, astuvad üles Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori Vilistlaskoor, naiskoor Emajõe Laulikud, Tartu Noortekoor, Miina Härma Gümnaasiumi segakoor ja mudilaskoor, Tartu Ülikooli Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Tartu Rahvaülikooli segakoor, Võru segakoor Hilaro ja Tartu Üliõpilassegakoor.
16. veebruaril kell 19 Estonia kontserdisaalis astuvad lavale naiskoor Carmina, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor, Tallinna Ülikooli naiskoor, Eesti Teaduste Akadeemia naiskoor, Rakvere kammerkoor Solare, Eesti Rahvusringhäälingu segakoor, segakoor K.O.O.R., segakoor HUIK!, Eesti Rahvusmeeskoor, kooristuudio So-La-Re lastekoor, Estonia Seltsi Segakoor ja Euroopa Kultuuripealinna Segakoor.
Miina Härma elulool põhinevaid vahetekste esitavad Rakvere teatri näitlejad Toomas Suuman ja Maarika Mesipuu. Kontserdi kunstiline juht on Elo Üleoja, kontsertide korraldajaks Eesti Segakooride Liit.
|
Miina Härma |
Miina Härma (09.02.1864–16.11.1941) on Eesti esimene professionaalne naishelilooja, esimene naisorganist ja esimene väljapaistev naiskoorijuht. Tema loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed, mille hulka kuuluvad laulumäng „Murueide tütar“ (eesti esimene muusikaline lavateos), kantaat „Kalev ja Linda“, üle 200 koorilaulu ja soololaulud. 1891. aastast alates on paljud Härma kooriteosed kuulunud üldlaulupidude kavva ning soololaule on esitanud erinevate põlvkondade solistid. 1894–1928 avaldas Härma kümme koorilauluvalimikku, ilmus „Laulmise õpetus koolidele“. Muusikaalased algteadmised sai Härma kodust ja Karl August Hermannilt. Aastate 1883–1890 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit (Louis Homiliuse klassis), harmooniat (juhendaja V. Siecke) ning kontrapunkti ja fuugat (juhendaja Julius Ernst Christian Johannsen). |
Aastatel 1890–1894 töötas ta Peterburis klaveriõpetaja ja koorijuhina ning asutas 1892 eesti lastekoori, juhatas ka Eesti Hariduse Seltsi koori. Aktiivse organistina esines Härma Eestis, Peterburis, Inglismaal, Soomes, Saksamaal. 1894–1903 oli elupaigaks Tartu. 1894. aastal asutas segakoori (1920. aastast Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor), millest kujunes tollase Eesti kõrgeima tasemega kontsertkoor, kes esines ka väljaspool Eestit ning osales juba 1896. aasta üldlaulupeol. Trükis ilmusid “Miina Hermanni Laulukoori kontsertlaulud“ (I-II, 1898), kuhu kuulusid ka Härma enda 15 laulu, sh. „Tuljak“. 1895. aastast alates kogus Eesti läänerannikul rahvaviise, korraldas maakondades laulupäevi ja -pidusid. 1901–1902 esines ansamblistina, sageli koos sopran Aino Tammega. 1903–1915 elas Kroonlinnas, oli klaveriõpetaja ja organist, 1915. aastal naases Tartusse. 1917–1929 töötas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis muusikaõpetajana, mis kannab 1964. aastast Miina Härma nime. Oli „Eesti Muusika Kuukirja“ peatoimetaja ja „Muusikalehe“ toimetuse liige, toetas 1919. aastal koos Juhan Aaviku ja Harald Laksbergiga Tartu Kõrgema Muusikakooli rajamist. Miina Härmat on valitud populaarse heliloomingu ja ühiskondliku aktiivsuse tõttu paljude kooride, seltside ja organisatsioonide auliikmeks. 1938 sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi, 1939. aasta kuulutati Härma-nimeliseks muusika-aastaks.