Ettekandele tuleb läbilõige helilooja möödunud kümnendi kammermuusikast: „Respectus“, „Matbeth“ ja „Tactus solus“ inglissarvele ja kitarrile, „Duo viatores“ viola da gamba’le ja kitarrile, „Curriculum anorum“ oboele, viola da gamba’le ja orelile, kitarripalad „Tühi ruum“ (5. ja 6. osa) ning orelipala „Eventus“.
|
Kontserdi lõpetavad kooriteosed „Kaks jubilatsiooni“ ja „Rauhan syksy“ („Rahusügis“). Viimase esiettekanne on pühendatud Tuglase Seltsile ja selle juhataja Jaana Vasamale. Soomekeelne teos on loodud koorile, viola da gamba’le, inglissarvele, kitarrile ja orelile, selle teksti autor on Soome kirjanik Sirpa Kähkönen. Teose tellis Tuglase Selts 18.–19. augustil toimuva Uusikaupunki rahusümpoosioni jaoks, mille fookuses on tänavu Eesti. Sama kavaga kontsert 20. augustil Helsingi toomkirikus on pühendatud Eesti taasiseseisvumispäevale ning on osa suvefestivalist Helsinkin Urkukesä. Käesoleva aasta detsembris tähistab armastatud helilooja René Eespere oma 70. sünnipäeva. Aprillis toimus kitarrist Esteban Colucci esituses helilooja juubelikontsert Argentiinas, maikuus andis Eespere autorikontserdi „Loitsud ja palved“ Tartus ja Tallinnas kammerkoor Voces Tallinn. René Eespere lõpetas 1977. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Anatoli Garšneki kompositsiooniklassi ja täiendas end aastail 1977–1979 Moskva konservatooriumis Aram Hatšaturjani ning Aleksei Nikolajevi juures. Alates 1979. aastast töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teoreetiliste ainete õppejõuna (aastast 2002 professor). René Eespere esimesed laiemat tähelepanu äratanud teosed olid sümbolistlikud, ürgajaloo ainetel loodud lavateosed – ballett „Inimene ja öö“ (1977), koreograafiline pilt „Fuuriad“ (1977) ja ballett-rituaal „Kodalased“ (1979). Kaheksakümnendatest aastatest tänaseni on Eespere loomingus tähtsal kohal eetilis-religioosse või isamaalise sõnumiga kooriteosed. |
 René Eespere. Foto: Gert Kelu |
Lisainfo:
Rauhan Symposium
Helsinkin Urkukesä
Helsinkin Urkukesä Facebooki sündmus