“Rinnust käib surin läbi küll, kui saad oma kodukoha nime laulupeol laulda,” räägib Rannu segakoori laulja Liis Jaamets.
Rannu on üks 74 kohanimest, mida suurel peol kuuleb segakooride esituses laulust “See on Eesti”.
Dirigent Astra Volkov on märganud oma koori juures seda laulu lauldes uhket tunnet.
Laul sai omaseks
Laulu “See on Eesti” nii sõnade kui viisi autor Anti Marguste on öelnud, et laulu saamisloo idee pärineb omal ajal üle mere kuuldud raadiosaatest, mis algas alati sõnadega “This is England” (“See on Inglismaa”).
Marguste laulu tekst koosneb üksnes Eesti kihelkondade nimedest. Aga kuna kõik kahjuks laulu ei mahtunud, võttis ta sinna ainult need, mis omavahel hästi riimusid.
Laul algab pihta Kullamaaga, järgnevad Märjamaa, Setumaa, Põltsamaa, Tõstamaa. Vaid mõnel korral on kohanimede vahele pikitud “See on Eesti” või “See on Eestimaa”. Kuidas just paremini on sobinud.
Laulus on veel Emmaste, Urvaste, Paide, Pöide, Risti, Nissi, Jüri, Türi, Juuru, Koeru, Väike-Maarja, Maarja-Magdaleena. Ühtekokku 74 nime.
Kuidas on võimalik jätta meelde ja seejuures õiges järjekorras kõik need kohanimed?
“Tavaliselt on jah sõnumi järgi hea sõnu meelde jätta, nad on siis loogilises järjestuses, aga eks pikapeale jäid ka kohanimed meelde,” tunnistab Liis Jaamets.
Rannu koori dirigent Astra Volkov nendib, et nad pidid selle laulu tekstiga suurt tööd tegema. “See on Eesti” on üks raskemaid ja nõudlikumaid laule üldse. Samas väga tempokas.
“Eks me lõikude kaupa tegime ja tampisime sõnu, kuni saime selgeks ja laulu omaseks,” märgib dirigent.
Volkovi sõnul on neil noor koor, alustasid alles eelmise aasta jaanuaris. Rannu kooli lastekoor, mille dirigendiks ta ka on, pääses samuti laulupeole. Kuid täiskasvanute segakoori pole Rannus kaua olnud. “Segakooris on 16 lauljat ja meie lähim eesmärk oligi laulupidu.”
Ent iga laulus esinev kohanimi ei ole laulukaare all esindatud. Näpuga järge ajades ei leidnud laulupeole pääsenud kooride nimekirjast neist ligemale pooli. Sealhulgas selliseid tuntud kultuurikantse nagu Võnnu, Urvaste, Sangaste, Helme. Tegelikkus on veidike keerukam.
“Maarja-Magdaleena pole tõesti oma nimega laulupeol esindatud, kuid Tabivere valla segakoori tegutsemis- ja proovikoht on just Maarja-Magdaleenas,” räägib laulupeo Jõgevamaa kuraator Pille Tutt.
Kuna “See on Eesti” koosneb vanadest kihelkonnanimedest, siis ongi tihtipeale kihelkond küll esindatud, kuid mõne sealse küla või alevi nime all. Nii ei kanna peole pääsenud kooridest ükski ka näiteks Järva-Madise nime, kuigi kihelkonnana on tugevalt esindatud.
“Albu vallavalitsus asub Järva-Madise külas ja peol on sealt mõni kilomeeter eemale jääva Albu laste- ja mudilaskoorid, sisuliselt võiksid nad kanda ka Järva-Madise nime,” märgib laulupeo Järvamaa kuraator Lili Välimäe.
Küll pole laulupeol esindatud Anna ega Peetri. See-eest on Välimäe sõnul need kihelkonnad esindatud tantsupeol.
Sama lugu on Võnnuga, kust laulukoore pole, küll aga tantsijaid.
“Võnnus pole juba aastaid segakoori. Jääb loota, et edaspidi ehk jõutakse ka selleni, sest noori lauluhuvilisi on, sealne lastekoor üritas näiteks peolepääsu,” arutleb laulupeo Tartumaa kuraator Astrid Hallik.
Tartumaalt puudub ka laulus olev Äksi. Sealse segakoori dirigent Ly Rääsk on Maalehele rääkinud, et nemad pidasid laule liiga raskeks ja suurele peole mitte sobivaks. Nad loobusid peole üritamisest eelproovil. Viimaseks piisaks loobumisel sai neile aga Tartu eelproovil valitsenud liigijuhtide loodud ebaterve õhkkond.
Seitsmest Saaremaalt laulu pääsenud kihelkonnast on peol esindamata selline tuntud kant nagu Kihelkonna.
“Äsja avati Kihelkonna alevis uus ja uhke rahvamaja, usun küll, et järgmisel laulupeol on ka Kihelkonna lauljad kohal,” räägib laulupeo Saaremaa kuraator Valve Heiberg.
Eestimaa, mu Kullamaa
Kui laulukaare all polegi mõne laulu raiutud kohanime esindajaid, ei tähenda see, et neid poleks lauluväljakul või siis teleri ees istumas. Ja see on juba suur asi, et laulus sees ollakse.
“Iseäranis meeldib mulle, et laulus on ka Suure-Jaani sees, sest olen sealt pärit,” on Rannu segakoori laulja Liis Jaamets veel topelt õnnelik.
Õnnelikud oleme me kõik. Sest elame Eestimaal.
“See on Eesti” lõpeb sõnadega: “See on Eestimaa, sa mu Kullamaa."