26. veebruaril möödub maailmanimega dirigendi, pianisti ja helilooja Olav Rootsi sünnist 100 aastat. Sel puhul toimub mitmeid üritusi ning esitatakse tema loomingut.
25. veebruaril kell 16 tähistab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Rootsi 100. sünniaastapäeva muuseumiõhtuga „Olav Roots – Eesti dirigent maailmas“ sinise laega saalis. Dirigent Margus Allmann peab ettekande teemal „Olav Rootsi muusikaline tegevus Eestis, esimesed pagulasaastad“, režissöör ja stsenarist Katrin Laur tutvustab peatselt valmivat filmi „Roots – sada aastat sõda ja muusikat“ ning räägib teemal „Olav Rootsiga Eesti ajalugu, Eesti muusikat ning Eesti ja Colombia ühisosa avastamas“. Muuseumiõhtul astuvad üles ka metsosopran Maria Kallaste ja pianist Maksim Štšura, kelle esituses kõlavad Rootsi soololaulud, lisaks on Rootsi loomingut ning tema juhatatud muusikat võimalik kuulata veel helilindi vahendusel.
26. veebruaril kõlab Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esituses Eesti esiettekandena Olav Rootsi 1967. aastal valminud Sümfoonia, dirigeerib Arvo Volmer. Kontsert toimub Estonia kontserdisaalis algusega kell 19, lisaks tuleb ettekandele veel Jean Sibeliuse Viiulikontsert d-moll (solist Aleksandra Soumm, Prantsusmaa).
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tähistab Rootsi 100. sünniaastat 5. märtsil kontserdisarja "Jubilate" raames. Kammersaalis kell 17 algaval kontserdil tulevad ettekandele Rootsi soololaulud Maria Kallaste ja Maksim Štšura esituses ning klaveripalad Piret Väinmaa interpreteeringus. Lisaks astub ettekandega üles muusikateadlane professor Urve Lippus ning esitletakse arhiivimaterjale Olav Rootsist dirigendi ja interpreedina.
 Olav Roots |
Olav Roots (1910–1974) lõpetas 1931. aastal klaveri- (Adelheid Hippius, Artur Lemba) ja kompositsioonierialal (Heino Eller) Tartu Kõrgema Muusikakooli ning eksternina mõlemad erialad Tallinna Konservatooriumis. Täiendas end pianistina Pariisis (Albert Corot) ja Viinis (Felix Weingartner) ning dirigendina Salzburgis (Bruno Walter jt). Töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis, esines nii pianisti kui ka klaverisaatjana. Alates 1937. aastast juhatas sümfooniakontserte ja samuti ooperietendusi teatris Estonia. 1939. aastast sai Rootsist Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkestri peadirigent, erilist tähelepanu pööras ta eesti heliloomingu esitamisele (tellides ka uusi teoseid) ja salvestamisele. 1944. aastal põgenes ta Rootsi ning 1952. aastal kutsuti Roots Colombia Sümfooniaorkestri peadirigendiks, kellena ta tegutses kuni surmani. Lisaks töötas koorijuhtimis- ja orkestratsiooniõppejõuna ka Bogotá konservatooriumis. 1967 valiti Roots Colombia aukodanikuks. |
Agnes Toomla