Vabal Laval, Kreenholmi Manufaktuuris ja Narva Linnuses saab sel aastal näha Peterburi, Kopenhaageni, Helsingi ning Rahvusooper Estonia ooperi- ja balletietendusi. Esiettekandeni jõuab ka publikul seni nägemata Raimo Kangro ja Leelo Tungla Juku naljadel põhinev muusikal.Narvas kultuurielu elavdamise eest Eesti Kultuurkapitali „Kultuuripärli“ tiitli pälvinud Julia Savitskaja sõnul toob ta sel aastal Narva mitu lähiriikides publikumenu pälvinud kaasaegse muusikateatri etendust. Tema eestvedamisel toimuvad sel aastal Narva Ooperipäevad kolmel järjestikusel nädalavahetusel 28. augustist 15. septembrini.
Kavas on Johann Straussi „Nahkhiir“ Peterburi Kammerooperi esituses, prestiižse Taani teatriauhinna Reumert Awardi eriauhinna võitnud Peter Kohlmetz Mølleri elusuuruses nukkudega ooperilavastus „Dust“ ning kaasaegne versioon klassikalisest Bellini ooperist „Norma“, mille on lavale toonud Soome suurim ooperilavastaja Ville Saukkonen.
Narva Ooperipäevadel on kavas ka Raimo Kangro muusikali „Juku“ esiettekanne. Teos valmis juba 1998. aastal, kuid jäi siis 20 aastaks sahtlisse. See põhineb Juku anekdootidel, millele on libreto kirjutanud luuletaja Leelo Tungal. Lavastaja Ain Mäeotsa käe all saab sellest muusikal, mis on mõeldud vaatamiseks kogu perele ning professionaalsete lauljate kõrval teevad etenduses kaasa Narva noorte- ja lastekoorid.
Rahvusooper Estonia toob lavale Tiit Helimetsa lavastuse „Lõng“, mille muusika autor on Sven Grünberg, katkendi Toomas Eduri lavastatud balletist „Luikede järv“ ning Jevgeni Gribi „Valgus aknas“, kus koos kõlavad Artur Lemba, Lepo Sumera ja Sasha Pushkini muusikateosed.
Stefan Jöris koos Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Ooperistuudioga toob Narvas lavale Händeli ooperi „Orlando“.
Narva Ooperipäevad „ContempArt“ (narvaopera.ee) toimuvad nädalavahetustel 28. augustist 15. septembrini ning toovad lavale suurteoste maailmaesiettekandeid, kogupereetendusi, tantsuteatrit ja eri kunstiliikide ühendamisel sündinud teatrit. Narva Ooperipäevade traditsioon sündis 2015. aastal ning selle esimene toimumispaik oli Kreenholmi Manufaktuuri müüride vahel, kus 161 aasta eest juhatas koori Georg Otsa vanaisa. Nüüd kõlab selles historitsistlikus keskkonnas ja teistes piirilinna kontserdipaikades igal aastal septembris tänapäevane ooper ning saab nautida nüüdisballetti Eestist ja lähiriikidest.