M4GNET kvartett ja Kristjan Randalu. Foto: Rene Jakobson
21. aprillil kõlas Mustpeade majas rahvusvaheliselt ühe silmapaistvaima noorema põlvkonna eesti helilooja Kristjan Randalu uudisteos „QR-tet“. Seda esitas noortest tippmuusikutest koosnev M4GNET kvartett koosseisus Robert Traksmann (I viiul), Katariina Maria Kits (II viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Siluan Hirvoja (tšello).
Kontsert tuleb kordamisele täna, 22. aprillil algusega kell 19 Tallinna Teletorni 21. korrusel. Samas saab näha äsja avatud Pariisist tulnud rändnäitust Eiffel, „aina kõrgemale“, millega tähistatakse Eiffeli torni 135. sünnipäeva.
Kristjan Randalu kirjutas oma „QR-teti“ pandeemia ajal. „Pärast täielikku seisakut vaheldusid maailmas olematute etteteatamistega avatuse ja suletuse perioodid. Reisivale ja esinevale muusikule tähendasid piirangud sisuliselt töökeeldu,“ ütles helilooja.
„QR-koodide skaneerimine igas olukorras muutus argipäeva osaks, tavapärasele kulgemisele oli otsekui täiskiirusel käsipidur peale tõmmatud. Stagnatsiooniaeg ja senikogematu olukord, läbiv ebakindlus, samas ikkagi liikumine võimalikke piire kombates. Omamoodi märgiliselt (või siis temaatikast ärasõnatuna) jäi valminud teos paariks aastaks omaette karantiini ja kõlab alles nüüd,“ märkis autor.
Kristjan Randalu on hinnatud muusik nii pianisti kui ka heliloojana nii džässi kui ka klassikalise muusika vallas. Ta on õppinud Karlsruhes ja Kölnis Stuttgarti muusikakõrgkoolis, Londoni kuninglikus muusikaakadeemias ja New Yorgi Manhattan School of Musicus. Heliloomingut on ta tudeerinud Daniel Schnyderi ja Jaan Räätsa juures, oma eeskujudeks peab ta Erkki-Sven Tüüri ja Tõnu Kõrvitsat.
Lisaks esitas M4GNET kvartett kontserdil keelpilliklassikat – Schumanni ja Brahmsi esimesi keelpillikvartette.
Kontserdid toimuvad Tallinna Kammerorkestri kammermuusika sarjas. Sarja kunstiline juht on Leho Karin.
Tallinna Kammerorkester, mis asutati 1993. aastal Tõnu Kaljuste eestvedamisel, on Eesti ainus püsikoosseisuline keelpilliorkester. Orkestri mitmekülgses repertuaaris on esindatud nii baroki-, klassitsismi- kui romantismiajastu muusika; oluliseks osaks on 20. ja 21. sajandi heliloojate looming, sealhulgas vähemtuntud teosed ja uudisteoste esiettekanded. 2014. aastal oli Tallinna Kammerorkester kaastegev Arvo Pärdi autoriplaadil „Adam’s Lament", mis tõi dirigent Tõnu Kaljustele Grammy.