Balti nüüdismuusikale keskenduv festival toimub igal aastal erinevas Balti riigis ning korraldusjärg on jõudnud Lätini. Cēsises ja Riias on kavas on üheksa kontserti, kus kantakse ette 11 maailmaesiettekannet Läti heliloojatelt. Eesti heliloomingut esinadvad Erkki-Sven Tüüri, Helena Tulve, Tatjana Kozlova-Johannese, Tõnu Kõrvitsa, Madli Marje Gildemanni, Mirjam Tally ja Märt-Matis Lille teosed.Festival kestab 18.–31. märtsini.
Festivali teema on sel aastal „Olemise talumatu kergus“ (The Unbearable Lightness of Being), mis on laenatud Tšehhi/Prantsuse kirjaniku Milan Kundera tuntud romaani pealkirjast. „Jõudsime selle mõtteni sõja alguses – sõda, mis pole kahjuks veel lõppenud. Sõda on imbunud meie igapäevaellu, meie alateadvusesse; sõda paneb meid kaastundest värisema ja nõuab, et me aitaksime nii palju kui võimalik,“ kirjeldab korraldusmeeskond festivali teemat.
„… sest pole midagi raskemat kui kaastunne. Isegi inimese enda valu ei kaalu nii raskelt, kui valu mida ta tunneb kellegagi teise pärast, see on kujutlusvõimega võimendatud ja saja kaja võrra pikendatud valu.“ (Milan Kundera, „Olemise talumatu kergus“, 1984)
Balti Muusika Päevad 2023 avatakse Cēsise kontserdimajas, kus dirigent Guntas Kuzmasi juhatusel astub üles Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester ja klarnetist Mārtiņš Circenis. Avakontserdil kantakse ette Krists Auznieksi esimene sümfooniateos „ONE“, Erkki-Sven Tüüri klarnetikontsert „Ekstaatiline palverändur“ („Peregrinus Ecstaticus“) ja Leedu helilooja Žibokle Martinaitīte teos „Saudade“. Avakontsert on Klassikaraadio eetris 27. märtsil.
Festivali eriliseks naelaks on maailmakuulsa löökpilliansambli Les Percussions de Strasbourg esinemine Cēsise kontserdimajas pühapäeval, 19. märtsil kell 17. Löökpilliansambel kannab ette Saksa helilooja Thomas Hummelist inspireeritud kava, kus kuuleb kolme Balti helilooja muusikat: Vykintas Baltakas, Helena Tulve ja Gundega Šmite kõrvuti USA helikunstniku Sidney Corbetti ja Hummeli enda muusikaga. Helena Tulve teostest kantakse ette „Sool“ (2011), mis on inspireeritud naatriumkloriidinimelisest ainest.
Festivali neljandal kontserdil „CO2“ astuvad üles Aigars Raumanis (saksofon) ja Aigars Reinis (orel), kellele on Läti heliloojad viimastel aastatel palju uudisteoseid kirjutanud, nii sooloorelile kui ka duetis saksofoniga. Kavas on rikkalik ja mitmekülgne muusikavalik Baltikumi heliloojatelt, seehulgas Tõnu Kõrvitsalt, Andris Dzenītiselt, Arturs Maskatselt, Alise Rancānelt, Dalia Raudonikytėlt, Marius Baranauskaselt, Madara Pētersonelt ja Galina Grigorjevalt. Kontsert toimub Riia toomkirikus 21. märtsil kell 19.
Sinfonietta Rīga koos dirigent Normunds Šnēga annavad taas kuulajatele võimaluse kogeda hiljutist rabavat oopust — Jānis Petraškevičsi muljetavaldavat kammersümfooniat „Echoing Distances“ löökpillidele ja kammerorkestrile. Teos valmis koostöös löökpillimängija Guntars Freibergsiga. Kontserdil kõlab eeskätt Platons Buravickisi uudisteos „Spark“ („Säde“) orkestrile, mis võib kuulajaid nii ehmatada kui samal ajal ka kaunite värviliste helimaastikega liigutada. Sinfonietta Rīga esituses tuleb ettekandele ka Eesti helilooja Madli Marje Gildemanni teos „Transpiration“, mis uurib aurustumist taimeriigis ja annab muusikalise pilgu protsessile, mis jääb inimese meeltele igapäevaelus tabamatuks. Riia Suurgildi hoones kõlab 24. märtsil lisaks Leedu helilooja Justine Repečkaitė (Leedu) ja Jānis Petraškevičse (Läti) helilooming. Sinfonietta Rīga kontserti saab kuulata Klassikaraadio vahendusel 28. märtsil.
Kontsert pealkirjaga „Three“ annab kolm vaatenurka kaasaegsele kammermuusikale. Esinavad kolm ansamblit – üks igast Balti riigist. Esmalt esitab virtuoossete ja tundlike muusikute duo klavessinist Ieva Saliete ja akordionist Artūrs Noviks kava, kus kõlavad Linda Leimane, Justė Janulytė, Indra Riše ja Jānis Petraškevičsi teosed ning Eesti helilooja Mirjam Tally teos „Event Horizon“. Seejärel esineb Chordose keelpillikvartett Leedust, kellel on kavas Selga Mence, Kristupas Bubnelis, Vykintas Baltakas ning Helena Tulve „Nec ros, nec pluvia…“ keelpillikvartetile. Kolmeosalise kontserdi lõpetab ainulaadne elektroakustiline Eesti duo Anna-Liisa Eller (kannel) ja Taavi Kerikmae (elektroonika), kelle seekordne kontsert keskendub ansamblile loodud eesti muusikale, kuid kõlab ka Jēkabs Nīmanise Ellerile ja Kerikmäele kirjutatud uudisteos.
Klaverikvartett Quadra kontsert lükkus 29. märtsile. Kontserdil kõlab üks tähelepanuväärsemaid ansamblile kirjutatud uuemaid teoseid Andris Dzenītise „Towards the vastness the clocks fall asleep“ klarnetile ja klaverikvartetile. Helilooja sõnul on teos inspireeritud pikkadest kaugetest matkadest mööda Läti mereranda ning maastiku, meeleolude ja tekstuuride muutumise kogemusest kannatlikus kulgemises. Lisaks tuleb ettekandele Santa Ratniece ning ühe silmapaistvaima Läti helilooja Oļesja Kozlovska elegantse ja poeetilise ilmega muusika. Ettekandele tuleb ka noore Leedu helilooja Dominykas Digimase teos „Walking Through the Three Points“ ja Eesti helilooja Tatjana Kozlova-Johannese „Igatsus pimeduse järele“ („Longing for Darkness“). Bachtrack kirjeldas Tatjana Kozlova-Johannese muusikat jägrmiselt: „Kozlova-Johannes püüab oma muusikas muljetavaldava hulga helisid – mõned jahmatavad, mõned jubedad, mõned uskumatult ilusad.“ Tatjana Kozlova-Johannes on korduvalt saavutanud edukaid tulemusi rahvusvahelisel heliloojate rostrumil ning teda on pärjatud Darmstadti auhinnaga. Kozlova-Johannes on teinud koostööd ka selliste oluliste ansamblitega nagu Klangforum Wien. Kontserdi uus toimumispaik avaldatakse veebis.
Balti Muusika Päevade suurejooneliseks finaaliks on Grammy auhinna võitnud Läti raadiokoori kontsert dirigent Kaspars Putniņšiga. Ettekandele tuleb Ruta Paidere „Magnificat“ ning Mārtiņš Viļumsi looming, milles Läti Muusika Infokeskuse sõnul domineerivad elu ja hauataguse elu, enesesse süüvimise, loomingu, metamorfoosi ja aja teemad. Kooriseades lauldakse Vilumsi „Lux Aeternat“. Lisaks Nomeda Valančiūtė, Rytis Mažulise teosed ning Eesti helilooja Märt-Matis Lille teos „Unejõgi“. Eesti Muusika Infokeskus on Lille muusikat iseloomustanud, kui sügavate mütoloogiliste vooludega poeetilise aurat. Lisaks esitatakse Krists Auznieksi „Sensus“, mis oli hiljuti nomineeritud Läti suurele muusikaauhinnale kategoorias „Aasta parim uudisteos“.
Balti Muusika Päevad toimuvad alates 2021. aastast. Esimese festivali korraldas Eesti Heliloojate Liidu festival Eesti Muusika Päevad ning sündmus toimus pandeemia tõttu esmakordselt otsast lõpuni veebis. Aastal 2022 oli korraldajaks Leedu Heliloojate Liit ning sündmus leidis aset Euroopa kultuuripealinnas Kaunases. Sel aastal toimub festival 18.–31. märtsini Lätis, Cēsises ja Riias. Festival jõuab taas Eestisse aastal 2024 Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmis.
Festivali koduleht: https://balticmusicdays.eu