Hans Christian Aavik, Triinu Piirsalu, Karolina Aavik. Foto: Lisett Kruusimäe
Sel nädalal saab Pärnu kontserdimajas ning Tallinnas Estonia kontserdisaalis kuulda viiuldajate Hans Christian Aaviku ja Triinu Piirsalu ning pianisti Karolina Aaviku esituses kolme Eesti helilooja loomingu esiettekandeid.
Andekate noorte interpreetide esituses jõuavad kuulajateni Liis Jürgensi teose „Kaksikheeliks“ esiettekanne, Tõnu Kõrvitsa „Bagatellid kahele viiulile“ esiettekanne ning Peeter Vähi „Võidujooks Eikuhugi“ esiettekanne. Teosed on loodud just kaht andekat viiuldajat silmas pidades ning heliloojad on kirjutanud nootidesse ka põnevaid alatoone.
Nii sai Liis Jürgensile kahe viiuldaja eeskujul inspiratsiooniks DNA keerukas maailm. „Mõtlesin Hans Christianile ja Triinule ja seekord tuli sellega seoses kuidagi teemaks kaksikheeliks ja DNA. Hakkasin mõtlema, et kui kaks viiulit koos mängivad, siis kuidas nad koos mõjuvad ning siis mulle tundus, et nad on ühesugused, aga samas ka erinevad. Mõte hakkas hargnema ja mõtlesin, et nad võiks kuidagi üksteise ümber seal väänelda või keerelda ja sellest edasi tuli juba loomulikul teel see pilt, mis meil on kõigil silme ees – selline DNA heeliksi kaardumine üksteise ümber,“ kirjeldas helilooja Liis Jürgens teose sündi. Ka noodipaberile kirja pandud helikõrgused on leitud justkui DNA struktuuridest. „See oli rohkem selline isiklik mäng ja tegelikult kõik helid ei vasta täpselt nendele tähtedele, mis on heeliksitest tuttavad, aga kuna DNA-s on olemas A, T, C ja G, siis need tähed mõjusid juba nii sarnaselt muusika helikõrguse nimedele. Sellest siis tuli mõte, et miks mitte mängida selle teemaga ja pannagi need noodid paari mõlemal viiulil,“ lisas helilooja.
Konkreetselt Triinule ja Hans Christianile mõtles uudisteost luues ka Tõnu Kõrvits. „Ma tunnetan alati musikaalsust kui allikat, mis voolab ja on lõpmatu. Selline kujund tuleb mul kõrva ja silme ette, kui neid kuulan. Bagatell on tegelikult selline vorm, et see justkui ei kohustakski millekski, see on mingis mõttes avatud vorm. Aga mul on hästi palju silme ees ja kõrvus, kui ma uusi teoseid kirjutan. See on omamoodi teekond, kus on fantaasiat ja muusikat ja ikka mõtled esitajate peale ka,“ rääkis Kõrvits.
Peeter Vähi uudisteost iseloomustab kreeka filosoofi Empedoklese tsitaat. „Ma ei tahtnud kaugeltki teosele anda ülemäära filosoofilist ja religioosset sügavust, aga selle tsitaadi tõlge eesti keelde võiks kõlada umbes nii: „Jumala olemus on ring, mille keskpunkt paikneb kõikjal, ent mille servad asuvad eikusagil.“ Puht muusikaliselt oli see teos minu jaoks paras väljakutse, sest ma pole ju ise keelpillimängija. Ma laenasin isegi selleks kuuks või kaheks viiuli, et proovida kõik asjad läbi, et kõik oleks võimalik,“ iseloomustas oma uut heliteost Peeter Vähi.
Lisaks esiettekannetele kõlavad kontsertidel Erkki-Sven Tüüri klaverisonaat, Arvo Pärdi „Fratres“, kolm pala Eduard Tubina loomingust ning Jaan Räätsa loodud ja Tauno Aintsi seatud „Kontsert kammerorkestrile“, mida peetakse eesti keelpillikunsti kuldrepertuaariks.
Uue põlvkonna viiulikunstnikud Hans Christian Aavik ja Triinu Piirsalu jätkavad juba traditsiooniks saanud ühiseid kontserte, mis pakuvad esinejaile endile ja muidugi ka publikule rohkelt rõõmu ja väljakutseid. Viiulivirtuoosidega koos musitseerib armastatud noor pianist Karolina Aavik ning nii joonistub kolme andeka muusiku mängust välja kaunis ja mitmekülgne retk kodumaise heliloomingu rikkalikku varamusse.
Kontserdid „Eesti sonaadid“ toimuvad 24. aprillil kell 19 Pärnu kontserdimajas ning 27. aprillil kell 19 Tallinnas Estonia kontserdisaalis.
Lisainfo: Eesti Kontsert