Neljapäeval, 28. detsembril kell 18 annab duo Liina Žigurs (vioola) ja Kadri-Ann Sumera (klaver) kammerkontserdi Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones Tallinnas. Ettekandele tulevad Mihhail Glinka Sonaat vioolale ja klaverile (1825–1828) ja Rebecca Clarke’i Sonaat vioolale ja klaverile (1919).
Kontserdi pealkiri on võetud Clarke’i Sonaadi motost, Alfred de Musset’ luuleridadest: “Poeet, haara lauto: nooruse vein käärib jumala soontes sel ööl.” See hingeseisund täis vaimustust ja väge, mis on võimeline meid kujutlusvõime maalitud maailmadesse kandma, iseloomustab hästi mõlemat sonaati.
Selle kava mõlemad autorid on mõnes mõttes esimesed. Mihhail Glinkat (1804–1857) võib nimetada vene rahvusliku muusika isaks. Vahest just asjaolu, et kuni kümnenda eluaastani oli ta klassikalisest muusikakogemusest täiesti puutumata, võimaldas tal leida omaenda isikupärast ja järgmistele põlvedele teedrajavat käekirja. Glinka loomingus kohtuvad lapsena kuuldud kirikukellade dissonantsid ja lihtsakoelised talupojalaulud mõjutustega itaalia ja saksa muusikast, mis talle esmalt aadlisalongides ning seejärel pikkade Euroopa-reiside jooksul omaseks sai. Vioolasonaat on üks autori esimesi küpseid teoseid, kirjutatud veel peaaegu amatöörina. Sellegipoolest on tegemist ühe kauneima ja armastatuima vioolasonaadiga.
Rebecca Clarke (1886–1979) oli üks esimesi naisi, kel õnnestus orkestrandi, kammermuusiku ja heliloojana meeste maailmas iseseisvalt läbi lüüa. Olles ise suurepärane vioolamängija, oskas ta ka heliloojana oma pillist parimat välja võtta. Clarke'i Sonaat on äärmiselt sugestiivne teos, mis kasvatab fantaasiale tiivad ja kannab kuulaja maagilistele heliväljadele.
Liina ja Kadri-Ann on elupõlised sõbrad nii kaua, kui nad mäletavad – juba nende vanemad kuulusid ühtsesse sõprade-muusikute ringi. Kogu kooliaja Tallinna Muusikakeskkoolis käisid nad ühes klassis ning Eesti Muusikaakadeemias ühel kursusel. Viimastel aastatel on nad duo ja ka trio koosseisus korduvalt erineva repertuaariga üles astunud.
Liina Žigurs on pikaaegne ERSO vioolarühma abikontsertmeister ning osalenud ka paljude teiste orkestrite töös (Pärnu Linnaorkester, Tallinna Kammerorkester, Põhjamaade Sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia orkester, XXI Sajandi Orkester, Hortus Musicuse Akadeemiline Orkester, Narva Linnaorkester, Eesti Festivaliorkester), samuti osalenud mitmetes erinevaid kammerkoosseisudes.
Kadri-Ann Sumera on ennast täiendanud Saksamaal Kölnis ning Frankfurtis. Solistina on ta esinenud ERSO, Dresdeni Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Tartu Ülikooli orkestri ees. Oluline koht tema repertuaaris kuulub eesti muusikale, mida ta on ka salvestanud (Lepo Sumera klaverimuusika ning Mart Saare laulude kogumikud koos Iris Oja ja teiste lauljatega), samuti on ta olnud mitmete uudisteoste esmaettekandja. Praegu õpetab Kadri-Ann klaverit Tallinna Muusika- ja Balletikoolis. Muuhulgas on ta kirjutanud ka kaks raamatut – elulooseikadel põhineva „Seitsme aja raja taga” ja romaani „Basiliski lapsed”.
Piletid on saadaval Fientas.