Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul kõlab sel aastal tavalisest rohkem kodumaiste heliloojate loomingut. Põnevaks täienduseks sellele on pilguheit välismaal sündinud Eesti nüüdismuusikale. Eksiilis elamisele võib olla erinevaid põhjusi, mõnikord on kodumaast eemal viibimine sunnitud, teinekord vabathtlik valik. Kuid alati annab see võimaluse vaadata Eestit distantsilt, võrrelda muu ilmaga ja sunnib vahel ka väärtusi ümber hindama. Kas ja kuidas see väljendub heliloomingus, on võimalik kuulda kolmel kontserdil Pärnus, Tallinnas ja Tartus. Kontserdisarja „Musica Sacra“ raames esinevad sopran Kai Kallastu, helilooja ja dirigent Andrus Kallastu ning tšellist Aare Tammesalu.Nüüdismuusika kontsertide kava on intrigeeriv, sisaldades Soomes, Rootsis ja Kanadas komponeeritud Eesti muusikat ja lisaks Eestis elava Saksa helilooja teost.
Andrus Kallastu loominguline „eksiil” Soomes oli seotud õpingutega Sibeliuse Akadeemias 1990ndatel. Sellest ajast pärineb ka ulatuslik ja tehniliselt nõudlik „Stabat Mater” soolotšellole, mis on kontserdi avalooks.
Eesti muusikaelu rahvusvahelistumine on olnud kiire ja edukas, siia on lõimunud mitmed eri riikide muusikud. Üks edukamaid on kahtlemata sakslane Hans-Gunther Lock, kellelt kõlab elektrooniline jutustus „Kassandra järelkaja”.
Eestis peaaegu tundmatu, kuid Kanada muusikaelus olulist rolli mänginud modernisti Udo Kasemetsa looming saab olema kindlasti kontserdi kõige suuremaks avastuseks. Heino Elleri kompositsiooniõpilane Udo Kasemets (1919–2014) jätkas pagulusse siirdumise järel enesetäiendamist Stuttgardis ning hiljem Darmstadti kuulsatel kompositsiooni suvekursustel. Tema üheks õpetajaks oli muuhulgas 20. sajandi olulisemaid kompositsiooniteoreetikuid ja -õpetajaid Ernst Křenek. 1951. aastast elas Kasemets Kanadas, tegutsedes helilooja, dirigendi ja õppejõuna ning hiljem ka muusikakriitikuna. Tema rohkete muusikaliste ettevõtmiste hulka, mille keskmes oli eelkõige nüüdishelilooming, kuulus aga ka žanriüleste festivalide korraldamine. Heliloojana jäi Udo Kasemetsale määravaks kokkupuude John Cage’i helimaailmaga. Ta oli üks esimesi, kes hakkas Cage’i põhimõtteid aktiivselt rakendama ning neid ka laiemalt tutvustama ja mõtestama.
Rootsis Gotlandi puutumatu looduse keskel elava helilooja Mirjam Tally teos „Birds for Company” („Lindude seltsis”) kujutab enesest mitmekihilist dialoogi tšello ja fonogrammile salvestatud ning arvutiprogrammidega käsitletud materjali vahel. Kava raamib Tally õnneliku saatusega teose esitusgeofraafia – Soome, Saksamaa, Kanada ja Rootsi kõrval ka Moldova, Venemaa ning muidugi Eesti.
Konsert „EXIL“ toimub 20. märtsil kell 19 Tallinna Metodisti kirikus ja 21. märtsil kell 19.30 Tartu Jaani kirikus. Laupäeval, 17. märtsil anti esimene kontsert Pärnu Eliisabeti kirikus.
Kava:
Andrus Kallastu (1967) „Stabat Mater“ tšellole (1999)
Hans-Gunter Lock (1974) „Kassandra järelkaja“ fonogrammile (2011)
Udo Kasemets (1919–2014) „Canto XLIX of Ezra Pound“ vokaalsolistile paralleelse klaveri ja ideogrammiliste interluudiumitega (2002)
Mirjam Tally (1976) „Birds for Company“ („Lindude seltsis2) tšellole ja fonogrammile (2014)
Laval on:
Kai Kallastu (sopran)
Aare Tammesalu (tšello)
Andrus Kallastu (klaver)
Vaata ka: Pärnu Ooper