Eesti Rahvusmeeskoor. Foto: Jaan Krivel
Sel nädalal tähistab Eesti Rahvusmeeskoor väärikat 80. sünnipäeva. Uhke tähtpäeva puhul annab meeskoor neljal õhtul kontsertetenduse ning kutsub lavale veel teisegi ümmargust sünnipäeva tähistava kollektiivi.
Eesti Rahvusmeeskoori 80-aastane teekond on olnud täis väljakutseid ja saavutusi, mis on kindlustanud talle väärika koha maailma koorimuusika maastikul. „80-aastane meeskoor kõlab kuidagi antiikselt, kuid ärgem laskem endid sellest assotsiatsioonist petta. Rahvusmeeskoori kõla on värske ja imestamiseks pole suuremat põhjust, sest meie noorimad lauljad on oma kahekümnendates eluaastates. Koori koosseis uueneb aegamisi ning noori lauljaid tuleb järjest peale, mistap Rahvusmeeskoor nii-öelda ei vanane kunagi,“ ütles koori peadirigent ja kunstiline juht Mikk Üleoja.
„Seda, milline vägi peitub mitmekümnes laulvas mehes, on võimatu sõnadesse panna. Oma lühikese, kuid intensiivse ametiaja jooksul olen seda nüüd päris mitu head korda kogenud, mistõttu soovitan igaühel see elamus vähemalt kord elus omal nahal ära proovida. Meeskoori värvipalett ulatub toorest jõust hingematva pianoni, ja uskuge – meeskoori pianogi on midagi väga erilist. Meil on praegu rivis 46 väga head lauljat, kellest Mikk Üleoja väsimatu töö on loonud ühe imelise pilli. Veelgi enam, „Kalendrilaulud“ ei ole tavaline a cappella koorikontsert, vaid kontsertlavastus, kus on oma koht ka valgusel, rekvisiitidel, heliefektidel. Olen rõõmus, et Rahvusmeeskoori juubelikontsertidel on laval koori kauaaegne partner Ellerhein,“ rõõmustas koori värske tegevjuht Saale Fischer.
„Teadvustame end kui meeskoorimuusikavaldkonna eesminejaid ja -vedajaid. Meie visioonidokument ütleb, et olles professionaalse meeskoorina ainulaadne nähtus nii Euroopa kui ka maailma klassikalise muusika maastikul, on koori tegevuse pealisülesanne olla oma valdkonna tipptegija mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Suured sõnad, aga usume, et mõelda tulebki suurelt ning me mõtleme neid sõnu tõsiselt. Teeme regulaarselt koostööd nii Eesti kui ka välismaiste heliloojatega ning tipporkestritega mitmel pool maailmas. Suur administratiivne töö ootab ees viimase kümne aasta jooksul kogunenud salvestiste väljaandmiseks ning Rahvusmeeskoori kui kvaliteetse a cappella koori oluliselt paremaks teadvustamiseks rahvusvahelisel tasandil,“ lisas Üleoja.
Eesti Rahvusmeeskoori viimaste aastate loomingu ja käekirja kohta jätkub kiidusõnu ka kriitikutel. Seda ilmestavad muusikaajakirjanik Johanna Mängeli tähelepanekud Rahvusmeeskoori hooaja avakontserdist, kus kõlas Raimo Kangro ja tema õpilaste helilooming. „Laskmata end kordagi kõigutada heliloojale omasest vahelduvast taktimõõdust, oli kavalate pausidega peenhäälestatud sünkopeeritud tekst täpselt edasi antud ning iga sõna saalis viibinule nauditavalt kuuldavaks tehtud. Koori peadirigendi ja kunstilise juhi Mikk Üleoja vankumatu käsi ei lasknud kuulajal partituuri kantud põnevast mitmehäälsuse arendusviisist kordagi eemale triivida. „Ülemlaulu“ juhatades oli dirigendil sees silmanähtav hoog, mis ei raugenud õnneks ka järgmise loo ajaks,“ kirjeldas Mängel.
Just kvaliteet ja peenhäälestus on see, mille osas Rahvusmeeskoor järeleandmisi ei tee, ning ka väärika sünnipäeva tähistamiseks on kokku pandud aukartust äratav programm. Juubelikontsert on omalaadne verstapost, mille keskmes saab olla vaid Veljo Tormise koorimuusika. Nii kõlabki meeskoori sünnipäevakontserdil Tormise märgiline suurtsükkel „Eesti kalendrilaulud“.
Helilooja sõnul moodustus see nii-öelda spontaanselt, ilma et oleks tervikuna ette kavandatud. Esmalt lõi ta 1966. aasta lõpul Vigalas „Kiigelaulud“ naiskoorile, mille järel võttis ette „Kadrilaulud“ naiskoorile ja „Mardilaulud“ meeskoorile, pannes neile algul nimeks „Põlva kadrilaulud“ ja „Kuusalu mardilaulud“. Järgnes „Jaanilaulude“ tsükkel nais- ja meeskoorile. Leides lõpuks, et vahelt on puudu veel üks meeskoori osa, pani ta viimasena kirja kolmeosalise meeskooritsükli „Vastlalaulud“.
„Eesti kalendrilaulud“ olid esiettekandel 6. aprillil 1968 Teaduste Akadeemia Meeskoori ja Naiskoori esituses Arvo Ratassepa dirigeerimisel. Nüüd, juubelikontserdil, esitavad suurteost Eesti Rahvusmeeskoor ja 55 aastat tegutsenud tütarlastekoor Ellerhein. (Ellerhein hakkas praeguseni tuntud nime kandma 1969. aastal.) Koore juhatavad Mikk Üleoja ja Ingrid Kõrvits.
Sünnipäeva puhul on lavastajad Anne Türnpu ja Eva Koldits vorminud „Eesti kalendrilauludest“ suurejoonelise kontsertetenduse, mis pakub kuulajatele meeldejääva rännaku kodumaise heliloomingu kullafondi, ilmestades seda juubelile iseloomulike nüanssidega.
Eesti Rahvusmeeskoori 80. sünnipäeva tähistav kontsertetendus „Eesti kalendrilaulud“ on publiku ees kolmapäeval kell 19 Jõhvi kontserdimajas, neljapäeval kell 19 Tartus Vanemuise kontserdimajas, laupäeval kell 19 Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja pühapäeval kell 17 Pärnu kontserdimajas. Laupäevase kontserdi kannab üle Klassikaraadio.
Piletid kontsertidele on saadaval Eesti Kontserdi lehel.