Kas nüüdismuusika on saanud vanaks? Ja kas varajane muusika peab saama tänapäevaseks? Kui hästi vananeb avangardmuusika? Kuidas on muutunud viisid, kuidas inimene helisid kuulab ja tõlgendab? Kas helilooja inspiratsioon talletub teosesse ja muusika hoonetesse kus ta kunagi kõlanud on? Kas ajalooteadlik esituspraktika tõepoolest püüab restaureerida ajaloolist helikultuuri? Mida arvab ajaloolisest autentsusest konservaator?Et arutada vana ja uue muusika seoste üle tänapäevases kultuurikontekstis ning mõista vanamuusika kultuuriloolist rolli, toimub 17. ja 18. novembril Tallinnas, Eesti Nüüdismuusika Keskuses rahvusvaheline konverents. Sellega tehakse kummardus 45 aasta eest, 1978. aasta novembris toimunud esimesele varajase ja nüüdismuusika festivalile Tallinnas. Sellel festivalil rõhutati Eestis esimest korda sidet varajase ja uue muusika vahel.
Lisaks heliloojate, interpreetide ja muusikateadlaste ettekannetele avatakse mineviku kunstipärandi tõlgendamise arutelu laiemal kultuuri- ja humanitaariaväljal. Diskussiooniküsimused puudutavad autentsust, ajastutruud stilistikat ning erinevate ajastute esteetikat. Üks keskne teema on arutelu nö ajastutruu esituse tähtsusest või tähtsusetusest. Sarnane diskussioon on tänaseks jõudnud ka nüüdismuusika valdkonda.
„„Uus“ ja „vana“ ei määratle muusika puhul täna sugugi ainult muusika loomisaega, pigem vihjavad need sõnad paljukihilisele esteetilisele programmile. Millal ja miks on hakatud rääkima „uuest muusikast“? Kas ajalooteadlik esituspraktika tõepoolest püüab restaureerida ajaloolist helikultuuri? Ja milline on sellise esituspraktika suhe interpretatsioonikunsti traditsioonidega?” küsib muusikateadlane Toomas Siitan.
Konverents ja kontserdid toimuvad Mustpeade majas Tallinna Muusikalinna raames ja on Eesti Nüüdismuusika Keskuse esimene suurem koostööprojekt Tallinna Filharmooniaga. Konverentsi toetavad Arvo Pärdi Keskus, Tallinna Barokkorkester, Ansambel U: ja Eesti Kultuurkapital. Konverentsi kureerivad Taavi Kerikmäe ja Maria Hansar.
Konverentsi kava:
17. novembril kell 11–18 (eesti keeles)
Toomas Siitan
Uus ja vana – kiuslikud kategooriad
Jaan Ross
Kuidas muusika kuulamise viisid on aja jooksul muutunud
Andrus Laansalu
Kas seinad kirjutavad muusikat?
Hilkka Hiiop
Autentsuse ambivalentsus pärandihoius
Kerri Kotta
Vana ja uus muusika „dissidentlike“ muusikatena
Maarja Tyler
Arvo Pärt ja tintinnabuli-otsingud: kohtumised, avastused ja sõprus varajase muusika väljal
18. novembril kell 10–17 (inglise keeles)
Taavi-Mats Utt
What Could We Learn from Original Early Music Instruments?
Andrew-Lawrence King
Music of an Earlier Time: Historical Science and the Art of Performance
Liisa Hõbepappel
How do Different Layers of Inspiration Become Part of the Piece?
Taavi Kerikmäe
The Paradoxes of Historically Informed performance in Contemporary Music
Halla Steinunn Stefánsdóttir
Amidst an Urban Archive and Rustling Wind: Of Mediation in Digital and Nonsite Performance Environments
Konverentsi esimesel õhtul kell 19 esitab legendaarne ajalooliste keelpillide virtuoos ja dirigent Sigiswald Kuijken Mustpeade maja Valges saalis nõudliku soolokava Bachi teostest. Tegemist on harukordse võimalusega kohtuda silmast silma elava legendi ja erudiidiga ning naasta Johann Sebastian Bachi teoste interpretatsiooni ajastutruudele lätetele. Teisel konserdiõhtul, 18. novembril kell 18 laotavad meie ette muusikalise aja erinevaid kihistusi Islandi varajase muusika ansambli Nordic Affect liige Halla Steinunn Stefánsdóttir, Tallinna Barokkorkester, Ansambel U:, Anna-Liisa Eller ja Taavi Kerikmäe. Joonistatakse välja aja kihilisi struktuure ja luuakse lineaarse aja mõistet avardavaid uusi tähendusvälju nii varajase kui nüüdismuusika mõtestamiseks. Kõrvuti, vaheldumisi ja koos kõlavad varajane ja nüüdismuusika, akustiline ja elektrooniline muusika. Sarnane ja erinev.
Sigiswald Kuijken on olnud üks varajase muusika renessansi võtmefiguure Euroopas. Tema karjäär algas koos mõttekaaslastega varajast ja nüüdismuusikat esitanud ansambli Alarius ridades, mille tuumikust sai hilisem La Petite Bande. Koos Gustav Leonhardti ning vendade Bartholdi ja Wielandiga asutatud ansambel on üks Euroopa ajalooliselt informeeritud esituspraktika legendaarseimaid kooslusi, mille teedrajavad mänguvõtted on mõjutanud järeltulevaid põlvkondi ning pannud aluse ajaloolistel pillidel mängimise kaanonitele kogu maailmas. Tänaseks soliidses eas altkeelpillide avastaja, mängija ja dirigent on küll aktiivsest kontserdielust taandunud, kuid nõustus erandlikult Tallinnas esitama nõudliku soolokava Bachi teostest. Tegemist on harukordse võimalusega kohtuda silmast silma elava legendiga.
Halla Steinunn Stefánsdóttir on helilooja, interpreet ja kuraator, üks Islandi varajase ja nüüdismuusika skeene säravamaid esindajaid. 2005. aastast on ta ansambli Nordic Affect kunstiline juht. Kevadel kaitstud doktoritöös uuris ta interpreedi, kuraatori ja helilooja vaatepunktist kunstniku agentsust nüüdismuusika ja helikunsti loomeprotsessis – kuidas see protsess toimub kontserdisaalis, salvestusstuudios, virtuaalses ruumis või ökoloogilise helikunstina.
Konverentsi ajakava ja ettekannete teemad: www.eccm.ee
Konverentsi ja kontsertide piletid Fientas ja Piletilevis.