16. novembril osaleb koor 2. rahvusvahelisel Kesk- ja Ida-Euroopa muusikafestivalil „Eufonie“. Kontsert toimub Varssavis Ristija Johannese Katedraalis (Archcathedral Basilica). Ettekandele tuleb poola helilooja Pawel Łukaszewski „Corpus Christi responsoria“ ning spetsiaalselt Collegium Musicalele kirjutatud „Popule meus“ (2019), mille maailmaesiettekanne leidis aset 2. novembril Arvo Pärdi Keskuses. Poola esiettekandena kõlavad kontserdil ka Arvo Pärdi teosed „Virgencita“, „Kleine Litanei“ ja „Ja ma kuulsin hääle“ ning Erkki-Sven Tüüri „Rändaja õhtulaul“.
Collegium Musicale teine kontsert leiab aset 17. novembril Białystokis Eesti päevadel Stanisław Moniuszko nimelises Podlaasia ooperi ja filharmoonia keskuses. Sealse kontserdi kavas kõlab eesti heliloojate looming Veljo Tormiselt, Pärt Uusbergilt, Erkki-Sven Tüürilt ja Tõnu Kõrvitsalt. „Poolaga seob meid koostöö 2015. aastast, mil osalesime Poznanis Arvo Pärdi festivalil ja laulsime tema teose „Aadama itk“ Poola esiettekande. Järgnes kontsert Szczecini filharmoonias Veljo Tormise „Unustatud rahvad“ tsükliga ja 2018. aastal koostöö NFM Leopoldinum kammerorkestriga, mis päädis Erkki-Sven Tüüri „Reekviemi“ Poola esiettekandega Wroclavis festivalil „Wratislavia Cantans“, rääkis dirigent Endrik Üksvärav.
Eesti päevad Białystokis kestavad kaks päeva, 17.–18. novemberini. Lisaks Collegium Musicale kontserdile, linastub veel Marianne Kõrveri portreefilm „Lageda laulud“ helilooja Tõnu Kõrvitsast, Väino Sarneti mängufilm „November“. Moonika Siimetsa mängufilm „Seltsimees laps“ ning dokumentaalfilmid „Rodeo. Unistus tõotatud maast“ (rež. Kiur Aarma, Raimo Jõerand) ja „Balti tee“ (rež. Peeter Simm), samuti toimub seminar Eesti digitaalsest keskkonnast ning keskuses on väljas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi näitus „Arvo Pärt – tuntud ja tundmatu“ ning Birgit Püve Kihnu-teemaline fotonäitus „Kynö“.
Tallinnas tegutseva kammerkoor Collegium Musicale asutajaks on dirigent Endrik Üksvärav. Erilise kõla ja kõrgetasemeliste esituste poolest tuntud koor avas hiljaaegu oma kümnenda hooaja, tähistades 20. oktoobril toimunud sünnipäevakontserdiga ühtlasi ka helilooja Erkki-Sven Tüüri 60. juubelit. Koori repertuaar ulatub renessansist kaasaega, tähtsal kohal on eesti heliloojate looming. Lisaks a cappella teostele esitatakse ka suurvorme. Koori üheksa tegevusaasta sisse jäävad lisaks Eestis toimuvatele muusikasündmustele eriilmelised kontserdid ja festivalid Itaalias, Prantsusmaal, Venemaal, Saksamaal, Tšehhis, Poolas, Soomes, Maltal, Iisraelis, Liibanonis, Kreekas, Hollandis ja Jaapanis. Kollektiividest on Collegium Musicale teinud koostööd Helsingi Barokkorkestriga, Raschér Saxophone Quartet’iga, NFM Leopoldinum Kammerorkesteriga, ERSO, TKO, barokkansambliga Barrocade jpt. 2019. aastal käis Collegium Musicale viimasel retkel sarjast „Unustatud rahvaste radadel”, mille raames külastati kõiki Soome-Ugri hõimurahvaste alasid, keda helilooja Veljo Tormis on oma suurtsüklis muusikaliselt kujutanud. Kokku annab Collegium Musicale annab aastas ligikaudu 40 kontserti. Välja on antud neli CDd, sh Roxanna Panufniku „Tallinn Mass. Dance of Life“ (Warner Classics, 2014) ja Pärt Uusbergi autoriplaat (Toccata Classics, 2018). Eesti Kooriühing on tunnustanud kammerkoori Collegium Musicale kolmel korral aasta koori tiitliga (2011, 2014 ja 2017), 2017. aastal võitis koor EBU rahvusvahelise koorikonkursi „Let the Peoples Sing“ Grand Prix’. 2018. aastal pälvisid Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksvärav Eesti Kultuurikapitali aastapreemia Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui ka välismaal.
Endrik Üksvärav (1980) on dirigent, laulja ning Pühalepa muusikafestivali kunstiline juht. 2004. aastal lõpetas Üksvärav Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kooridirigeerimise eriala (prof Olev Oja), kaitstes samas ka magistrikraadi. Lisaks dirigeerimisele on ta õppinud trompetit ja metsasarve, lauljana täiendanud end Hollandis, Haagi Kuninglikus konservatooriumis prof Peter Kooij juures. 2010. aastal asutas Üksvärav kammerkoori Collegium Musicale, kuid üha sagedamini seisab ta lisaks oma koorile dirigendina ka orkestri ees. Erinevad projektid viivad ta alatasa Eestist väljapoole, oluliseks pidepunktiks on kujunenud kontakt Hollandiga. 2018. aastal tunnustas Hollandi kuningas Willem-Alexander Endrik Üksväravat silmapaistva ühiskondliku tegevuse eest Oranje-Nassau ordeniga (ohvitseri auaste). Elu kõige suurema publiku ja koori ees seisis Endrik Üksvärav aga tänavu juulis, kui sai teoks tema debüüt laulupeo dirigendina.