Teost loetakse maailma parimate 21. sajandi klassikateoste hulka. Seitse aastat tagasi valis Vatikan selle oma esimeseks Sixtuse kabeli live-kontserdiks. Arvutite ja telerite vahendusel jälgis ajaloolist sündmust kümneid tuhandeid inimesi üle maailma.
Esmakordselt Eestis
MacMillani „Stabat mater” tuleb ettekandele esmakordselt Eestis 17. aprillil Tallinnas EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis ning 18. aprillil Tartus Pauluse kirikus.
Tõnu Kaljuste, selle kontserdi dirigent, osutab, et kõige erakordsem selle muusika juures on mitmekihilisus ja kirg, kuidas MacMillan end oma loomingus väljendab.
„Suure Reede muusikat on maailmas palju. James MacMillani loomingus on teosele „Seitse viimast sõna ristil“ lisandunud „Stabat mater“. Kui esimese teose helipilt on oma mitmekihilisuses on nagu video, milles samaaegselt toimuvad mitmed tegevused, siis järgnev teos kulgeb samas kires ja kirevuses edasi,“ räägib dirigent.
„Eriliselt puudutab see, mis moodi muusikaline teekond jätkub sealt, kus see kunagi teoses „Seitse viimast sõna ristil“ pooleli jäi – „Seitse viimast sõna ristil“ lõppes Jeesuse viimaste hingetõmmetega, „Stabat mater“ algab nendega. Saame jälgida Maarja valu ja kaastunnet, mis on selles teosed väljendatud väga nüansirikkalt ja jõuliselt.“
„Hea muusika teeb head, nagu mulle meeldib öelda ning kus see iganes sünnib, on tähtis seda märgata ja esitada,“ ütleb Kaljuste.
Dirigent Tõnu Kaljuste ja helilooja James MacMillan proovis. Foto Anneli Ivaste.
21. sajandi parimate klassikateoste hulgas
Briti väljaanne The Guardian on paigutanud MacMillani „Stabat materi“ selle sajandi muusikaliste meistriteoste nimistus 23. kohale ja märgib, et MacMillan on mõjutanud koorimuusikat, kogudes inspiratsiooni roomakatoliku religioonist.
„Muusika on kaasahaarav, sõnum selge, otsekohene, lummav ja tuline,“ märkis The Guardian teose kohta, nimetades seda ühtaegu iidseks ja modernseks meie aja „Stabat materiks“.
Muusika on loodud 13. sajandist pärit tekstile, mis kujutab Kristuse ema kannatusi oma poja risti jalamil. Sellega jutustab MacMillan loo kannatustest. Emotsioon antakse edasi tohutu väljendusrikkusega kogu tunneteskaala ulatuses – alates vaiksest ja piinavast valust kuni raputava kannatustetormini. Poeem ei piirdu kirjeldusega, vaid see kutsub kuulajat ka vaimsele rännakule.
Kaljuste: MacMillani muusika puudutab
„Kui esitasime 2001. aastal esmakordselt MacMillani „Seitset viimast sõna ristil“, oli selle mõju niivõrd suur, et soovisin seda juhatada veel ja veel. Panin teose kavadesse nii Lätis, Norras, Rootsis, Soomes kui ka Kanadas, tuues selle lavale sealsete kollektiividega. Igal pool oli mõju nii sügav, et see teos jäi kohalike muusikute repertuaari. „Stabat mater“ on ajaliselt ja mõtteliselt „Seitse viimast sõna ristil“ järg, mida nüüd on võimalik kuulata,“ kutsub Kaljuste kontserti kuulama.
MacMillani „Stabat materi“ toovad 17. aprillil Tallinnas ning 18. aprillil Tartus esiettekandele dirigent Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester. Solistidena on laval Marie Roos, Yena Choi (sopranid), Cätly Talvik (alt), Danila Frantou, Raul Mikson, Toomas Tohert, Danny Zhizhong Xie (tenorid) ja Kim Sargsyan (bass).
Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester. Foto Anneli Ivaste.
„Oleme Tallinna Kammerorkestriga kutsunud MacMillanit ka siia dirigeerima, et temaga põhjalikumalt tutvuda. Meil on MacMillaniga tihe loominguline koostöö, sest tema muusika puudutab,“ rääkis Tõnu Kaljuste.
MacMillani ja Eesti muusikute koostöö üks väljundeid saab toimuma ka 10. mail, kui MacMillan koos Tallinna Kammerorkestri ja solisti David Childs’iga toob Eestis kuulajate ette oma eufooniumikontserdi „Where the Lugar meets the Glaisnock“, mille maailmaesiettekanne toimub vaid kaheksa päeva varem Ühendkuningriigis Walesi suurimas Swansea kontserdimajas.
James MacMillan (s 1959) on maailmas kõrgelt hinnatud šoti helilooja. Laiemat tähelepanu äratas ta juba üsna oma loometee alguses teosega „The Confession of Isobel Gowdie“, mille esiettekanne 1990. aastal BBC Promsil läks erakordselt edukalt. Eesti publik on tema loomingust seni kuulda saanud muuhulgas veel neljakeelse tekstiga koorisümfooniat Symphony No. 5 „Le grand inconnu“ („Suur tundmatu“, 2018), mis autori juhatusel ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori osalusel Eestis kõlas. Samuti Lembit Petersoni lavastatud ooperit „Halastus“, mida mängiti autori juhatusel ja Tallinna Kammerorkestri ja solistide Andrea Lauren Browni, David Hackstoni, Benjamin Kirki, Valter Soosalu ja Olari Viikholmi esituses 2023. aasta Birgitta festivalil. Samuti teleekraani vahendusel, kui Šoti parlament 1999. aastal, pärast 292-aastast vahet taas kokku kutsuti, saatsid kuninganna Elizabeth II liikumist MacMillani komponeeritud fanfaarid. Loomulikult on tema teosed kohal ka olulistel riiklikel sündmustel, olgu selleks siis paavst Benedictus XVI visiit Suurbritanniasse 2010. aastal või kuninganna Elizabeth II matused.
Lisainfo: EFK