Muusikauudised

Pianist Peep Lassmann pühendab kontserdid Eesti Vabariigi 106. sünnipäevale


Peep Lassmann.
Foto: Mana Kaasik

Pianist Peep Lassmann pühendab Eesti Vabariigi 106. sünnipäevale kontserdikava „Eesti lood“. 19. veebruaril Tartus Tubina saalis ning 23. veebruaril Viimsi Artiumi kammersaalis toimuvatel kontsertidel kõlab valik meie heliloojate klaveriloomingust, mis ajateljena läbib Eesti omariikluse loo. Kavas on Mart Saare, Heino Elleri, Eduard Tubina, Ester Mägi, Arvo Pärdi, Lepo Sumera, Rein Rannapi ja Tõnu Kõrvitsa teosed, mis kirjutatud rohkem kui saja aasta vältel.

Oma üle kuuekümne aasta kestnud pianisti karjääri jooksul on Peep Lassmanni jaoks alati olnud olulisel kohal eesti heliloojate looming, mida ta on hulgaliselt salvestanud ja esmaettekandele toonud. Eesti Vabariigi sünnipäevanädalal kõlab pianisti esituses Tartus ja Viimsis valik meie heliloojate klaveriloomingust, mis kirjutatud vahemikus 1911 kuni 2023. „Kontserdi kavas olen püüdnud näidata eesti muusika arengut läbi väga keerulise ajalooga sajandi,“ kirjeldab Peep Lassmann kõlavat kava. „Näiteks on kavas Eduard Tubina variatsioonid eesti rahvaviisidel, mis on loodud 1945. aastal pagenduses Rootsis ja mille meeleolu on tugevalt kantud igatsusest kodumaa järgi. Arvo Pärdi 1976. aastal loodud klaveriteos „Aliinale“ oli üle mitme aasta esimene teos millega Pärt pärast pikka loomingulist kriisi taas avalikkuse ette tuli ning ühtlasi tema esimene tintinnabuli-stiilis teos. Lepo Sumera teos „Pala aastast 1981“, mis nagu nimigi ütleb on loodud 1981. aastal ning täis sisemist vabadustahet ja leppimatust peale sunnitud poliitilise korraga. Kõige uuem kavas olev teos on Rein Rannapi 2023. aastal loodud „Pilvelossid“, mis peegeldab tänast päeva.” Sünnipäeva kontserdile kohaselt tuleb esitusele ehk ka kõige rohkem tuntud ja teatud klaveripalad nagu „Kodumaine viis“ ja „Ukuaru valss“.

Lassmanni hinnangul on Eesti muusika alati seotud maailma muusikakultuuris toimunud arengutega, heliloomingu suundade ning uute kompositsioonitehnikatega ja on ajas muutunud, nagu helilooming mujalgi maailmas. „Öeldakse, et eesti muusika on raskepärane, kuid minu jaoks on tegu hästi sügavasisulise ja eristuva loominguga, mis tuleneb meie põhjamaisest loomusest,“ sõnab pianist.

Peep Lassmann on üks väljapaistvamaid eesti pianiste, keda hinnatakse solisti, ansamblipartneri, pedagoogi ja muusikaelu juhina, kes andnud kontserte juba üle kuuekümne aasta. Aastatel 1992–2017 oli Lassmann Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor ning käesolevalt on ta EMTA professor ning nõukogu liige.

SA EIK kontserdid toimuvad 19. veebruar kell 19.00 Tartu Tubina saalis ning 23. veebruaril kell 18.00 Viimsi Artiumi kammersaalis, mis toimub koostöös Viimsi Artiumiga.
 

Tagasi