Visa Mastercard Verified by Visa Mastercard secure code
 
Netiraadio

Millal täpselt sündis eesti muusika festivali mõte, on täna ilmselt võimatu kindlaks teha. Küll aga on teada, kuidas see mõte 1970. aastatel alguse sai.
Iga nelja aasta järel toimuva ENSV Heliloojate Liidu kongressiga kaasnesid mõned kontserdid eesti muusikast. Eesti (vanemat ja uuemat) heliloomingut esitati ka tavapärastel hooajakontsertidel, ent festivali mõõtu see kõik välja ei andnud ja paljud uued teosed ei pruukinud üldse kontserdilavale jõuda. Nii sündiski Heliloojate Liidus, mille esimees oli tollal Jaan Rääts, idee korraldada festival kodumaise nüüdismuusikaga.

Suureks eeskujuks oli muidugi “Varssavi sügis”’, kus mängiti palju poola avangardmuusikat. Eeskujudeks olid ka NSV Heliloojate Liidu pleenumitega seotud festivalid, mida korraldati erinevates liiduvabariikides. Nii näiteks toimus Gruusias suurejooneline üleliiduline noorte heliloojate pleenum, mille kontsertidel oli esindatud ka teiste liiduvabariikide muusika. Võimsad festivalid olid Moskvas, ka Lätis ja Leedus. Niisugust festivali, mis sisaldaks ainult oma maa nüüdismuusikat, tollases NLiidus aga ei olnud.

Eesti muusika festivali suunitlus vaieldi selgeks Heliloojate Liidu juhatuses – mõni tahtis, et uuel festivalil mängitaks nüüdisautorite kõrval ka klassikat, osa pani ette keskenduda ainult kaasaegsele heliloomingule. Arutleti, kas oleks mõttekas näidata kõikide heliloojate muusikat või ainult teoste paremikku. Peale jäi Räätsa mõte – festival on eelkõige mõeldud esitlema hetkel tegutsevate heliloojate muusikat. HL tollase sekretäri Alo Põldmäe reis 1982. aastal slovaki uue muusika festivalile Bratislavas kinnitas seda mõtet.

Esimene, “Nõukogude Eesti muusika festival” 1979. aastal oli seotud ENSV Heliloojate Liidu XI kongressiga ja kujunes mõõtmetelt lausa hiiglaslikuks: 10 päeva jooksul toimus 18 kontserti ja 8 (!) teatrietendust, lisaks pressikonverents ja kaks lindimuusika kuulamist Heliloojate Liidus. Eriline sündmus oli Öökontsert – praeguse Mammutkontserdi eelkäija, mis oli inspireeritud Mustpeade majas korraldatud nüüdismuusika kontsertidest ja Kirjanike maja skandaalsetest eksperimentaalkontsertidest, milles osales tollase Eesti muusikaelu “raskekahurvägi”: Kuldar Sink, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Arbo Valdma, Toomas Velmet, Kalle Randalu jpt. Öökontsert “Estonia” teatris algas kell 22, musitseeriti korraga mitmes paigas – saalis, keldris, garderoobis, fuajees.

Festivali algusaegadel oli mitmeid mõtteid ürituse toimumissageduse üle. Esialgu otsustati seda korraldama hakata kahe aasta tagant, kaheksakümnendatel tegi (muusika/poliitiline)elu sellesse siiski oma korrektuurid. 1981. aastal viidi üritus läbi “Tallinna muusikapäevade” nime all, kontserdiprogrammides seisid eesti autorite kõrval ka näiteks Mozart, Purcell, Rossini, Grieg, Mahler, Britten jt ning Eesti interpreetide kõrval esines Uus-Praha trio ning muusikud Venemaalt (esimesel festivalil kandis ainuke välisesineja – Läti klaveriduo Nora Novik & Raffi Harad%u017Eanjan – ette ühe Vasksi ja ühe Kutavi%u010Diuse teose). Kaks aastat hiljem, 1983 toimus aga Eesti NSVs üleliiduline nõukogude muusika festival, mistõttu järjekordne “Nõukogude Eesti muusikafestival” lükkus järgmisse, 1984. aastasse. 1986 korraldati veel “Kolm õhtut eesti muusikaga NSVL Heliloojate Liidu VII kongressi eel”, ent 1988. aasta “Eesti muusika festivali” plakat on juba sini-must-valgetes toonides…

1991. aastast kannab festival nime "Eesti muusika päevad", aastast 1993 toimub ta iga aasta kevadel.

Personaalset kunstilist juhti esimesel festivalil (ja veel paljudel järgmistel) ei olnud – nii algusajal vaidluste käigus otsustati. Kontserdikavad arutati läbi ja pandi kokku Heliloojate Liidus, festivali läbiviimisega tegeles nõukogude ajal filharmoonia, kaasa olid haaratud muusikateatrid. 1980. aastate teisel poolel hakkas korralduslik külg tasapisi üha enam Heliloojate Liitu nihkuma. Praegu kannab Heliloojate Liit hoolt "Eesti muusika päevade" nii sisulise kui korraldusliku külje eest, tehes tihedat koostööd Eesti Muusika Infokeskuse ja paljude teiste muusikainstitutsioonidega (NYYD Ensemble, Eesti Muusikaakadeemia, Tallinna Filharmoonia, EF Kammerkoor, Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Kontsert jne).

Festivali kunstilisteks juhtideks on olnud Raimo Kangro ja Mare Põldmäe, aastast 2002 Timo Steiner ning aastast 2005 Timo Steineri ja Ülo Krigul.


© EMIK (2005)