Ülo Raudmäe

24.01.1923 Rapla – 14.10.1990 Tallinn
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1972
Eesti Teatriliidu liige alates 1959

Ülo Raudmäe (aastani 1936 Saksberg) oli trombonist, dirigent ja helilooja, kes on jäänud eesti muusikalukku eelkõige muusikalide loojana ja operetidirigendina, aga ka hinnatud arranžeerijana.

Ülo Raudmäe lõpetas 1941. aastal Tallinna 1. keskkooli, õppis 1940–1946 trombooni Tallinna konservatooriumis Raimund Kulli ja Paul Karbi klassis ning 1949–1952 kompositsiooni Eesti Heliloojate Liidu noortesektsioonis Lydia Austeri juhendamisel.

Raudmäe mängis trombooni Tallinna Väiketeatris (endine Töölisteater, 1942–1944), Eesti Raadio estraadiorkestris (1944–1957, 1944–1948 Eesti Raadio džässorkestri nime all) ja teatris "Estonia" (1950–1979), kus dirigeeris ka operette (Herbert Kawani "Sensatsioon Londonis", Leo Normeti "Stella Polaris", Arne Oidi "Muhulaste imelikud juhtumised", Mitch Leigh’ muusikal "Mees La Manchast" jt). 1940. aastatel juhatas ta ansamblit Mickeys, aastast 1980 puhkpilliorkestrit Tallinn (peadirigent alates 1988). 

Töö teatris sai aluseks ka teatrile kirjutamises: Raudmäe enda juhatusel jõudsid "Estonias" lavale tema muusikalid "Kiri nõudmiseni", "Muinaslugu muusikas", "Pipi pikksukk", "Neli musketäri" (kahe viimase kaasautor Ülo Vinter) ja "Poissmehed" (Arne Oidi muusika põhjal). Ta on loonud ka teoseid puhkpilliorkestrile ning estraadilaule, viimastest on Georg Otsa poolt populaarseks lauldud "Väike tüdruk" ja "Heinaveol".

Raudmäe oli tuntud ka orkestreerijana – ta on teinud orkestratsioonid mitmele lavateosele (Gorni Krameri "Pühapäev Roomas", Pál Ábrahámi "Savoy ball", John Kanderi "Kabaree"), arranžeerinud muusikat puhkpilliorkestrile.

© EMIK 2018

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).