Toomas Vavilov

15.07.1969 Tallinn
Eesti Interpreetide Liidu liige

Toomas Vavilov õppis klarnetit Ülo Üksiku juhendamisel (1983-1988) Tallinna Muusikakeskkoolis ja Hannes Altrovi klassis (1988-1992) Eesti Muusikaakadeemias. Viimases õppis ka orkestridirigeerimist Jüri Alperteni juhendamisel (1996-1998). Ta on täiendanud end dirigeerimise alal Jonas Aleksa ja Roman Matsovi juures, keda peab oma tähtsaimaks eeskujuks ja õpetajaks. Klarnetistina on ta osalenud Karl Leisteri ja Ivan Mozgovenko meistriklassides.

Aastal 1990 võitis Toomas Vavilov Eesti puhkpillimängijate konkursil esikoha.

Aastatel 1993-1997 töötas ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis klarnetiõpetajana. Hetkel on ta orkestriklassi õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kuid töötanud seal ka orkestriklassiõppejõuna ning sümfooniaorkestri dirigendina. Vavilov on Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri liige ning aastatel 2004-2006 oli selle teine dirigent. Aastatel 2006 kuni 2008 oli Vavilov Vanemuise muusikajuht ja peadirigent.

Klarnetistina debüteeris Vavilov 1988. aastal Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees Peeter Lilje juhatamisel. Lisaks on ta soleerinud Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Vanemuise Sümfoonikute, Eesti Kaitseväeorkestri, Tartu Keelpilliorkestri, Hortus Musicuse, Läti Riikliku Kammerorkestri ja Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri ees, eriliseks sündmuseks oli 1999. aastal Eino Tambergi Klarnetikontserdi esitus Saksamaal orkestriga Norddeutsche Rundfunkorchester. Vavilov on mänginud selliste tuntud dirigentide käe all nagu Eri Klas, Paul Mägi, Peeter Saan, Aivar Mäe ja Christopher Adey (Šotimaa).

Toomas Vavilov kuulub uue muusika ansamblisse NYYD Ensemble ning on esinenud sellega mainekatel festivalidel „Baltic Arts“ (1996 Londonis), „Musiikin aika“ (Soomes, 2001), „Varssavi sügis“ (Poolas, 2001) ja „Gaida“ (Vilniuses, 2001), „MaerzMusik“ (Berliinis, 2003) ja „Klangspuren“ (Tirolis, 2003). Samuti on ta mänginud mitmetes kammeransamblites ning musitseerinud koos pianistide Peep Lassmanni, Lauri Väinmaa, Nata-Ly Sakkose ja Kairi Vavilovi, viiulimängijate Jüri Gerretzi ja Arvo Leiburiga, tšellistide Henry-David Varema ja Teet Järviga, organist Tiia Tenno ning teiste eesti interpreetidega. Klarnetistina on ta andnud kontserte Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal, Belgias, Austraalias ja mujal..

Toomas Vavilovi mitmekülgses repertuaaris on olulisel kohal eesti muusika. Tema virtuoosset mängu silmas pidades on talle klarnetiteoseid kirjutanud Urmas Sisask, Eino Tamberg, Ester Mägi, René Eespere, Lepo Sumera ja Raimo Kangro. Vavilov on salvestanud eesti helitöid Eesti Raadios ning mitmele CD-le (Antes), sealhulgas Raimo Kangro, Ester Mägi ja Eino Tambergi autoriplaadile.

Dirigendina debüteeris Toomas Vavilov Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees 1998. aastal, samuti on juhatanud Pärnu Linnaorkestrit, Kuressaare Kammerorkestrit, Vanemuise Sümfooniaorkestrit ja Tallinna Kammerorkestrit. Lisaks on ta töötanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Läti Raadio kooriga.

Toomas Vavilov on juhatanud lastele sümfoonia orkestrit tutvustavat kontserti „Buratino, sõbrad ja orkester“ ja kontsert – koreograafilist tsirkust „Schönberg & tsirkus. Diplomaatilised noodid Saksamaalt“. Ta on olnud muusikajuht lavastusele „Lumekuninganna“ (Hans Christian Anderseni muinasjutu ainetel ja Olav Ehala muusikaga) ning muusika- ja ideejuht Vanemuise teatri rokkooperile „Ruja“. Oma lemmikžanri ooperi hulgast on ta dirigeerinud Wolfgang Amadeus Mozarti „Võluflööti“ ning Giacomo Puccini „Madame Butterflyd“ ja „Toscat“.

Toomas Vavilov oli aastal 1991 Eesti Kontserdi festivali „Klarnet 300“ peakorraldaja ning taastas aastal 2008 Eesti puhkpillimängijate konkursi. Juhendanud järjepidevalt puhkpilliõpilaste suvekursusi Elvas ja Põltsamaal ning kuulunud erinevate konkursside žüriisse.

Toomas Vavilov on saanud 2001. aastal Eesti Kultuurkapitali sihtkapitali aastapreemia ja 2005 aastal interpreedi aastastipendiumi.

© EMIK 2009

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).