Lilian Semper

30.10 1933 Tartu – 12.12.2007 Tallinn

Lilian Semper oli Eesti armastatud pianist ja klaveripedagoog, ta tegutses pikaaegselt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorina ja klaveriosakonna juhatajana.

Lilian sündis 30. oktoobril 1933. aastal Tartus kirjanik Johannes Semperi peres, tema ema oli tunnustatud muusikaarvustaja Aurora Semper. Klaveriõpinguid alustas Lilian Semper oma ema juhendamisel, seejärel õppis aastani 1949 Tartu Muusikakoolis, lõpetas 1951 Tallinna 7. keskkooli ning klaverierialal 1952 Tallinna Muusikakooli õp. Irmgard Kaudre juhendamisel, aastal 1957 Tallinna Riikliku Konservatooriumi Heljo Sepa klassis ja 1962 Moskva konservatooriumi aspirantuuri, juhendajaks Jakov Zak.

Aastast 1961 töötas Lilian Semper Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõuna (aastast 1982 dotsent, 1995 professor, lisaks 1991–2000 klaveriosakonna juhata ning aastast 2007 emeriitprofessor), ühtlasi oli ta 1991–2000 õppejõud Tallinna Muusikakeskkoolis. Lilian Semper osales mitmete rahvusvahelise pianistide konkursi zürii töös Jyväskyläs, Narvas, Riias, Viniuses jm ning õpetas meistrikursustel Soomes (1991–1995), lisaks korraldas külalisprofessorite meistrikursuseid ka Tallinnas. Ta on avaldanud artikleid eesti pianistidest ja klaverimuusikast, samuti kontserdikriitikat. Lilian Semper on Eesti Klaveriõpetajate Ühingu asutajaliige ning on olnud ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu ja muusikamagistrinõukogu liige. Ta kuulus põlvkonda, kes ei osalenud veel aktiivselt konkurssidel ja võib-olla ei olekski see keskkond talle sobinud. Küll aga on ta õpilaste hulgas neid, kes tõid võitudega ka oma õpetajale loorbereid. Üheks tema kauaaegseks õpilaseks on mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat Irina Zahharenkova, tuntumate õpilaste hulka kuuluvad veel Lille Randma, Tiina Ehin, Lea Gabral, Olga Belova, Ira Floss, Maido Maadik, Riina Pikani, Anne Tüür, Heili Vaus, Sven Kullerkupp, Kai Ratassepp, Ia Remmel ja Marek Vilba.

Aastast 1950 tegutses Lilian Semper kontsertpianistina andes soolokontserte Eestis, mitmel pool NSVL-is ja välismaal sh Kuubas, Rootsis, Saksamaal ja Soomes. Lilian Semper oli ka mitmete eesti heliloojate teoste esmaettekandja. Ta on toonud esiettekandele Heino Jürisalu, Eugen Kapi, Hillar Kareva, Hugo Lepnurme, Ester Mäe, Uno Naissoo, Leo Normeti, Alo Põldmäe, Jaan Räätsa, Olev Sau, Jüri Tamverki jpt heliloojate helitöid, Veljo Tormis on Semperile pühendanud kolm prelüüdi ja fuugat. Soome heliloojatest on Lilian Semper toonud esmaettekandele Juhani Komulaineni loomingut.

Lisaks on Lilian Semper astunud üles kammerorkestri solistina (dirigendid Eri Klas, Neeme Järvi, Vallo Järvi, Roman Matsov, Sergei Prohhorov), kammeransamblistina (esitas aastatel 1969–1994 duos Mati Kärmasega üle 40 sonaadi ja rohkesti väikepalu, koostöö Gruusia organisti Etheri Mgaloblišviliga), klaverisaatjana ( sh Tallinna Haridustöötajate Naiskoor Ants Söödi dirigeerimisel ja muusikud Mare Jõgeva, Sigrid Orgusaar, Samule Saulus, Toomas Velmet jt) ning esinenud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kvartetis. Lilian Semper on esinenud raadio- ja telesaadetes, teinud arvukalt salvestisi Eesti Raadios ja Moskvas ÜR-is, Venemaal, Kuubas. Eesti Raadio salvestistest on ilmunud CD „Mängib Lilian Semper“ (2001).

Lilian Semper on pälvinud aastal 1979 tiitli ENSV teeneline kunstnik, 2004 omistati talle mitmekülgse kontserttegevuse eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Lilian Semperist on ilmunud tema 75. sünniaastapäevale pühendatud raamat „Lilian Semper. Kestvas valguses“ (Koostanud Ia Remmel, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2008).

***

Lilian Semper õppejõuna oli isiksus kogu kooli jaoks, tal oli teadmisi, erk kunstitaju ja huvi uue vastu, arutlustel oli tal midagi huvipakkuvat ja tasakaalukat öelda kõige erinevamate ettevõtmiste kohta, mis vahel traditsioonilisest klaverimängust üsna kaugele jäid. Ühes oma intervjuus ütles ta: «Muusika kaudu näeb kaasinimese sisse. Pole paremat vahendit õpilase tundmaõppimiseks, kui tema tehtud muusika kuulamine, sest siin avaneb ta kõige ausamalt ja intiimsemalt. Tänu sellele on ka õpetajatöö erakordselt huvitav.»

Lilian Semper oli veel elav side 1930. aastate lõpu iseseisva Eesti kultuurieluga, kuigi juba rohkem oma lapsepõlvekodu kui omaenda kunstnikutee kaudu. See side oli eriti oluline läbi nõukogude aastakümnete, hoides ülal eneseväärikust ja teatud suhtlemiskultuuri.

Sirp: 21.12.2007


© EMIK 2014

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).