Kaspar Mänd

23.01.1989, Tallinn

Orkestri- ja teatridirigendina tunnustust pälvinud Kaspar Mänd on õppinud Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakoolis plokkflööti Tõnis Kuurme juhendamisel, oboed Kalev Kuljuse ning Aleksander Hännikaineni juures ja koorijuhtimist Hirvo Surva juhendamisel. Ta on omandanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias bakalaureusekraadi kooridirigeerimise erialal Hirvo Surva käe all (2012) ning magistrikraadi orkestridirigeerimises professor Paul Mägi juhendamisel (2014). Ta on täiendanud end Pariisi Konservatooriumis professor Zsolt Nagy dirigeerimisklassis (2012–2013) ning osalenud Järvi Suveakadeemias (2009, 2011, 2013) ning Eri Klasi ja Risto Joosti meistrikursustel (2010).

Alates 2019. aastast töötab Kaspar Mänd Pärnu Linnaorkestri peadirigendina. Alates 2014. aastast tegutseb ta dirigendina Rahvusooperis Estonia, kus ta on juhatanud mitmed ooperid, operette ja ballette, sh Gaetano Donizetti „Armujook”, Nikolai Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja”, Charles Gounod’ „Romeo ja Julia”, Paul Hindemithi „Pikk jõulueine”, Franz Lehári „Krahv Luksenburg”, Leonard Bernsteini „West Side Story”, Sergei Prokofjevi „Romeo ja Julia”, Pjotr Tšaikvoski „Alice imedemaal”, „Pähklipureja”, „Luikede järv” ja „Uinuv kaunitar”, Adolphe Adami „Giselle” jt. Eesti heliloojate lavamuusikast on tema repertuaaris Manfred MIMi „Ehmatusest sündinud rahvas”, Rasmus Puuri „Pilvede värvid”, Olav Ehala „Buratino”, Tauno Aintsi „Karlsson katuselt” ja Eduard Tubina „Kratt”. 

Lisaks juhatab Mänd 2013. aastast ka Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkestrit. 2016. aastal asutas Mänd kammerorkestri Uue Tänava Orkester, mis on ettekandele toonud kõik Beethoveni üheksa ja Mendelssohni neli sümfooniat. Külalisdirigendina on ta seisnud Janáčeki nimelise filharmooniaorkestri, Miskolci Sümfooniaorkestri, Tampere filharmooniaorkestri, Orchestra Ensemble Kanazawa, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Vanemuise Sümfooniaorkestri ja Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkestri ees ning teinud koostööd ansambliga YXUS Ensemble.

Orkestrimuusika dirigeerimise kõrval tegutseb Mänd ka koorijuhina. 2009. aastal asutas ta segakoori HUIK!, mille peadirigendina tegutseb ta tänaseni. Koor on võitnud XVIII eesti segakooride võistulaulmise „Tuljak“ (2011) ning I koha ja Grand Prix’ Eesti kammerkooride 12. festivalil (2012). Koori esituses on tulnud ettekandele mitmeid Eesti heliloojate teoseid, sh Tõnu Kõrvitsa „Kreegi vihik“, Marje Singi kantaat „Pärast Kolgatat“, Mart Siimeri kantaat „Püha Miikaeli mõõk“, Veljo Tormise koorikontsert „Tronikell minu külas“ ning Evelin Seppari ooperi „Teine“ esiettekanne. Lisaks on Kaspar Mänd olnud kammerkoori Voces Tallinn peadirigent (2011–2014) ning seisnud dirigendipuldis segakooride ja sümfooniaorkestrite ees kolmel korral ka laulupidudel (2014, 2017, 2019).

Kaspar Mänd on koos Edmar Tuule ja Rasmus Puuriga 2014. aastal alguse saanud noorte eesti heliloojate heliloomingule pühendatud kontserdisarja „Ludus tonalis” eestvedaja ja asutaja.

Kaspar Mänd on pälvinud Rahvusooper Estonia kolleegipreemia (2016), kahel korral Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia (2012, 2015) ning Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa nimelise õppestipendiumi (2011).

Kaspar Männi koduleht

© EMIK 2014
(täiendatud märtsis 2020)

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).