Johannes Bleive

17.09.1909 Tartu – 16.05.1991 Tartu

Helilooja ja pedagoogi Johannes Bleive elu ja tegevus oli tihedalt seotud Tartu linnaga. Impressionistliku loomelaadiga valdavalt väikevormide looja paistab silma oma laululoomingu ning klaverimuusikaga.

Johannes Bleive õppis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis viiulit Robert Peenemaa klassis (1928–1931) ja kompositsiooni Heino Elleri juhendamisel (1931–1938). 1939. aastal lõpetas ta eksternina Tallinna konservatooriumi Artur Kapi õpilasena.

Rohkem kui 40 aastat, 1940–1985, töötas Bleive Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis muusikateoreetiliste ainete õpetajana, tema õpilaste hulka kuuluvad Leo Schotter, Aare Allikvee, Johannes Jürisson, Valdeko Viru, Mare Põldmäe jt. Aastast 1957 juhtis ta Eesti Heliloojate Liidu Tartu osakonna tööd, tegutses ka dirigendi ja muusikaarvustajana.

Bleive muusikat iseloomustab värvikas harmoonia, impressionismi kalduv helikeel ja peenelt viimistletud faktuur. Heliloojale on lähedane loodus- ja eriti meretemaatika („Mereetüüdid“, „Mere poeem“, „Laul meremehest“, „Merel on väsinud kured“). Põhiosa tema loomingust moodustavad väikevormid – soolo- ja koorilaulud ning klaveripalad. Nende kõrval on ta loonud ka oratooriumi „Sajanditest läbi“ (1971) ja kantaadi „Ränduri laulud“ (1939) ning orkestriteoseid.

Tema teoseid on esitanud Elsa Avesson, Vaike Vahi, Charles Kipper, Ago Russak, Tiiu Usk, Rein Bleive, Ellen Laidre, Avo Kittask, Kaljo Räästas, Evi Vanamölder, Sigrid Orusaar ja Tõnu Reimann. Tema orkestriteoseid on juhatanud Kirill Raudsepp, Roman Matsov, Valdeko Viru, Endel Nõgene jt.

Bleive soololaulud on ilmunud kogumikus „Romansse ja laule“ (NSV Liidu Muusikafondi Eesti Vabariiklik Osakond, 1959).
 

© EMIK 2013

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).