Muusikauudised

Erkki-Sven Tüüri teoste „Strata” ja „Lighthouse” ettekanded Prantsusmaal ja Saksamaal

13., 14., ja 15. novembril tuleb Lyonis ettekandele Erkki-Sven Tüüri 6. sümfoonia „Strata”, Lyoni Rahvusorkestit on juhatamas Anu Tali ja tegemist on teose esmattekandega Prantsusmaal. Saksamaal mängitakse Tüüri muusikat 20. novembril, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Camille Saint-Saënsi teoste kõrval kõlab ka Erkki-Sven Tüüri „Lighthouse” keelpilliorkestrile, esitavad Jena Filharmoonikud, dirigeerib Nicholas Milton.

„Strata”

Nii nagu teaduses jääb vähemasti esialgu mõistatuseks küsimus – mis oli enne Suurt Pauku või mis selle põhjustas? – jääb kuulajale mõistatuseks selle sõna kõige paremas mõttes see algimpulss, mis põhjustab ühe ulatusliku muusikateose sünni. Pahatihti ei mäleta hiljem seda autor ise ka ja siis läheb müüdiloomiseks. Muidugi on oluline roll tellijal, siinkohal tänud Anu Talile! Aga ma pean silmas seda hetke, kus eimillestki ilmub midagi nägemusetaolist, mingi aura, mis kirjeldab veel mitte eksisteeriva teose energeetilist plaani ja üldist vormi.
Ennastanalüüsiva pilgu läbi ja mõnetises tagantjäreletarkuses pean sedastama, et oma õige mitmete helitööde alguses olen ma soovinud koondada kuulaja tähelepanu helimaterjalialgosakestele; tämbrile, intervallidele, harmooniaalgetele ja rütmistruktuuridele, milledes on potentsiaali areneda teemadeahelateks, moodustada kontrasteeruvaid vormilõike, teineteisesse suubuvaid harmoonilisi progressioone jne. Traditsioonilisest sümfoonilisest vormist (á la teemad ja nende arendus) erineb niisugune mõtteviis oluliselt, siin vormub “teema” pika ja kompleksse protsessi tulemusena, ilmudes niiütleda “puhtal kujul” alles helitöö lõpufaasis.
6. sümfoonia järgib üldjoontes sarnast mudelit. Staatilistele akordisammastele järgneb tõusvate keeriste ahel, nende elementide ja järgneva bassimeloodia suhetest saab alguse edasine muusikaline areng. Kiire ja aeglase tempo samaaegne tajumine eri kihtides on üks olulisi tunnusjooni, samuti meetrumi järk-järguline kiirenemine, mille tulemusena jõuame pikkamööda “aeglasest osast” “kiire osani” ja seda ilma mingite katkestusteta. Ka orkestraalse kõlaruumi pideval muutumisel, ahenemisel ja laienemisel on oluline roll.
Enne lõppu olen sisse toonud teema, mis inspireeritud setu itkudest. Sellega seoses saab ka selgeks, miks juba palju varem hakkab esile tungima üks laskuv suure sekundi-väikese sekundi motiiv, ta nimelt on osa sellest itkuteemast. Loodetavasti võimaldab muusikaline kontekst seda tajuda ambivalentselt, itk võib mingil ootamatul hetkel muutuda jubilatsiooniks. Just need peaaegu tabamatud ühisosad esmapilgul üksteist välistavate äärmuste vahel on muutunud mulle järjest olulisemaks.
Laenan Doris Karevalt:

Kõik kehad on täiuslikult
erinevad kui jõed
oma teel ookeani poole.

Kõigis
voolab ükssama vaim.

Erkki-Sven Tüür

 

Teos on valminud aastal 2007, pühendatud Anu Talile ja Põhjamaade Sümfooniaorkestrile.

Malle Maltis

Tagasi