Muusikauudised

Eesti heliloojate käsikirjad muutuvad soovijatele kättesaadavaks

Eesti Muusika Infokeskuse käsikirjade andmebaas sisaldab põhjalikku teavet eesti heliloojate käsikirjade kohta ning digiteeritud materjal on kättesaadav soovijatele.

Eesti Muusika Infokeskuse (EMIK) ja Eesti Muusikafondi (EMF) kokkuleppe alusel saavad käesolevast aastast alates soovijatele kättesaadavaks muusikafondile kuuluvate partituuride, klaviiride ja orkestrihäälte käsikirjad ja käsikirjalised koopiad, mida vahendatakse digitaalsel kujul või väljatrükina.

EMF-i rariteetsesse käsikirjade kogusse kuulub tuhandeid teoseid ja sadu tuhandeid lehekülgi eesti muusikat, mille loomisaeg ulatub 19. sajandi lõpust käesoleva sajandi alguseni. Selles on esindatud ligi 200 eesti heliloojat, sealhulgas suurkujud Rudolf Tobias, Cyrillus Kreek, Eduard Tubin, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rääts, Lepo Sumera, Raimo Kangro jpt.

EMIK käivitas eesti muusika käsikirjade andmebaasi 2014. aastal koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Eesti Muusikafondi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga. Selle eesmärgiks oli teha muusikauurijatele, kirjastajatele ja interpreetidele kättesaadavaks põhjalik ja süsteemne teave käsikirjade kohta. Andmebaas avaneb eesti ja inglise keeles ning selle otsingusüsteem võimaldab leida teoseid erinevate tunnuste (koosseis, pealkiri, helilooja, loomisaasta) alusel. „Käsikirjade andmebaasi loomise ajendiks sai igapäevatöö: infokeskuselt küsiti ja küsitakse alatihti infot kirjastamata teoste käsikirjade kohta. Andmebaasi loomine aitas koondada ja korrastada käsikirjade seni olematut andmestikku ja lõi eelduse ka käsikirjade kättesaadavaks tegemisele,“ ütleb EMIKi tegevjuht Evi Arujärv.

Praegu on EMIKi andmebaasis kirjeldatud üle 26 000 EMIKi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ja Eesti Muusikafondi käsikirja. Käsikirjade andmebaas on seotud ka EMIKi kodulehel olevate heliloojate teosenimekirjadega, kus teose juurest võib leida viite andmebaasis olemasoleva käsikirja kohta.

2017. aasta lõpus alustas EMIK ka EMF-i käsikirjade digiteerimist. Tänaseks on skaneeritud ligi sada tuhat lehekülge 98-lt autorilt. Hiljuti lisandus sellel umbes 120 000 esmakordselt skaneeritud lehekülge, mis valmisid digikultuuri aasta raames Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuses. Hetkel hõlmab EMIKi digitaalne noodikogu ligi 220 000 jagamisvalmis lehekülge. Töö eesti muusikapärandi digiteerimise ja avalikustamisega kestab.

Käsikirju vahendades järgib Eesti Muusika Infokeskus autoriõigustega seotud kasutus- ja levituspiiranguid. Seda eesmärki teenib ka iga tellijaga sõlmitav kasutusleping. Käsikirjadega on võimalik tutvuda ka kohapeal, Eesti Muusika Infokeskuses.

Käsikirjade andmebaas on ligipääsetav leheküljel www.emic.ee, valides menüüribal „käsikirjade andmebaas“.
Otselink: https://emic.ee/?sisu=kasikirjad&mid=229&lang=est

Lisainfo:
emic@emic.ee

Tagasi