Bruno Lukk |
Täna, 30. juunil, möödub 100 aastat pianisti ja klaveripedagoogi, professor Bruno Luki (1909–1991) sünnist. Bruno Lukk oli täielikult pühendunud muusikale ning oma õpilastele, kelle arv ulatub ligi sajani. Tänapäeva eesti pianismi on raske ette kujutada ilma Bruno Luki koolkonnata. |
Bruno Lukk alustas klaveriõpinguid õe Gerda juhendamisel, seejärel jätkas Martha Bäthge erastuudios ning sama õpetaja juures Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1928. aastal lõpetas Lukk kaugõppes Riia Konservatooriumi ja ajavahemikus 1928–1933 täiendas ta end Berliini Kõrgemas Muusikakoolis, kus tema klaveriõppejõuks oli Leonid Kreutzer ning muusikateooriat õpetas Paul Hindemith.
Bruno Lukk debüteeris solistina 1931. aastal Riia Konservatooriumi saalis, samal aastal esines ta esmakordselt ka Eestis. Eriti kõrgelt oli Lukk hinnatud eesti muusika esitajana (Mart Saar, Heino Eller, Arvo Pärt jpt). Lisaks solistitegevusele on tähelepanuväärne tema tegevus ansamblistina, millest kaalukaim on üle 40 aasta kestnud koostöö pianist Anna Klasiga. Duo esines esmakordselt 1943. aastal Moskva Konservatooriumi Väikses saalis. Igal hooajal anti kaheksa kuni kaksteist kontserti, duo repertuaari kuulus nii klassikaline kui ka kaasaegne muusika. Lisaks kuulusid Bruno Luki ansamblipartnerite hulka Jüri Gerretz, Peeter Paemurru, Mari Tampere, Ludmilla Dombrovska, Jaan Reinaste jt.
1939. aastal asus Lukk pedagoogina tööle Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, 1940. aastast kuni surmani töötas ta klaveriõppejõuna Tallinna Konservatooriumis. Tema õpilaste hulka kuuluvad Mall Sarv, Erna Saar, Vaike Vahi, Leelo Kõlar, Riina Gerretz, Arbo Valdma, Matti Reimann, Toivo Nahkur, Kalle Randalu, Ivo Sillamaa, Lembit Orgse, Lauri Väinmaa, Toomas Vana, Mati Mikalai jt. Bruno Luki enda ja tema rajatud koolkonna puhul on esile tõstetud kõrget kõlakultuuri, intellektuaalset lähenemist teosele, selgelt väljatöötatud faktuuri ja peent pedaliseerimiskunsti.
Laura Vaikma