Muusikauudised

YXUS Ensemble alustab uue kontserdisarjaga

Aprilli alguses alustab YXUS Ensemble uut kontserdisarja „Riisager ja vene ning prantsuse modernism“, mille fookuses on taani helilooja Knudåge Riisageri kammermuusika. Esimesed kontserdid leiavad aset 5. aprillil kell 19 Nõmme Lunastaja kirikus ning 6. aprillil kell 11 Kunda Gümnaasiumis ja kell 13 Vasta mõisas Virumaal. Lisaks Riisageri loomingule on kavas Albert Rousseli ja Jean Francaix’ teosed.

6. märtsil möödus Riisageri sünnist 120 aastat. Oma esimesed eluaastad veetis helilooja Eestis oma sünnilinnas Kundas, kus tema isa juhtis tsemendivabrikut. 1900. aastal siirdus Riisager Taani, kus tegutses aktiivselt heliloojana ning töötas erinevates riigiametites ja organisatsioonides elu lõpuni.

Käesoleva ja järgmise hooaja jooksul on YXUS Ensemble’il plaanis salvestada kõik Riisageri kuus keelpillikvartetti Taani firmale Dacapo Records. Kvartetid on loodud valdavalt 1920. aastatel, mil Riisager õppis kompositsiooni Pariisis Albert Rousseli ja Paul le Flemi juures. Üksnes kõige viimane, 1943. aastal kirjutatud kuues kvartett pärineb veidi hilisemast ajast. Salvestus on tehtud vaid viiendast kvartetist, ülejäänud kvartette pole kunagi salvestatud ning üpris tõenäoliselt kõlab teine kvartett maailmaesiettekandes.

1920. aastate modernistlikust vaimust on kantud ka YXUS Ensemble’i kontserdisari, mis lisaks Riisageri loomingule keskendub tema õpinguaastate muusikamaailmale, kus olulist rolli mängisid nii Les Six kui ka Stravinski, Prokofjev ja Honegger. Selle ajastu vaimu kannavad kindlasti ka vene modernistid, kelle muusika oli pikki aastaid Läänes praktiliselt tundmatu ja pakub ka siinmail avastamisrõõmu. See on murranguline periood, mil Esimese maailmasõja vapustused ja Oktoobrirevolutsioon Venemaal muutsid oluliselt kogu senist maailmakorda ja -tunnetust. Prantsusmaale oli jõudnud jazzmuusika, Maurice Martenot ja Lev Termen lõid esimesed elektroonilised instrumendid. Alanud oli masinate ajastu, mis inspireeris paljusid heliloojaid, tuntumate nagu Honeggeri ja Antheili kõrval ka Mossolovi ja Riisageri. Vene mõjud on prantsuse kultuuris tuntavad, Pariis oli üks suurtest keskustest, kuhu pärast Oktoobrirevolutsiooni rändasid välja paljud vene kunstnikud ja teisitimõtlejad. Eelkõige on tolle aja muusikale väga suur mõju Stravinskil. Neoklassitsismist sai valdav suund aastateks, ka Riisager jääb elu lõpuni neoklassitsismile truuks. Oma osa on selles kindlasti Esimese maailmasõja kaosest tuleneval püüdlusel ja igatsusel väljakujunenud ja ajaproovile vastu pidanud väärtuste ja esteetika järele. Sajand hiljem oleme justkui ringiga tagasi, tehnoloogilise arengu turbulentsis teadvustuvad jälle tugevamalt elu põhiväärtused.

Tagasi