Muusikauudised

Cyrillus Kreek 120

Tänavu 3. detsembril möödub 120 aastat helilooja Cyrillus Kreegi sünnist. Eesti heliloojate hulgas, Rudolf Tobiase, Mart Saare ja Heino Elleri kõrval, on Kreek üks mõjukaimaid rahvusliku helikeele kujundajaid. Tema elutööst on inspiratsiooni ammutanud mitmete järgnevate põlvkondade muusikaloojad, nende hulgas Arvo Pärt, Veljo Tormis, Tõnu Kõrvits jt.

Kreegi elutöö hõlmab kolme lahutamatut ja üksteist täiendavat tegevust – loomingut, rahvamuusika kogumist ja uurimist ning õpetajatööd. Kreek töötas elu jooksul õpetajana enam kui 40 aastat, tema rahvaviisikogus on umbes 1300 õpilaste suust üles kirjutatud laulu. Alates 1911. aastast osales Kreek ka Eesti Üliõpilasseltsi ja Oskar Kallase poolt korraldatud rahvaviiside kogumise aktsioonis ning oli viisikogujate hulgas üks innukamaid, esimesena kasutas Kreek selles töös ka fonograafi abi.

Kreegi loomingus on talletunud ligi tuhat eesti rahvalaulu ja -tantsuviisi. Lisaks paarikümnele originaalmaterjalil põhinevale teosele (sh „Väike lillelaul“) on ta loonud ligi 700 rahvaviisi- ja 500 koraalitöötlust koorile, kümmekond eesti tantsu- ja lauluviisidel põhinevat süiti erinevatele puhkpillikoosseisudele, rahvamuusikast on ta kirjutanud seadeid ka sümfooniaorkestrile. Erilisel kohal Kreegi teoste loetelus on 1927. aastal valminud “Requiem“ tenorile, segakoorile, orelile ja sümfooniaorkestrile. Ühtlasi on see teos esimene eestikeelne omas žanris (baltisaksa literaadi ja folkloristi G. J. Schultz-Bertrami tõlge Mozarti reekviemi tekstist). Tähelepanuväärne on Kreegi loomingus valitsev aupaklik ja alalhoidlik suhtumine rahvaviisidesse – teosteisse jõudnuina on rahvaviisid cantus firmusena säilitanud oma originaalkuju. Kuigi kogu Kreegi looming lähtub rahvamuusikast ega oma seetõttu niivõrd kunstmuusikale omaseid taotlusi, kinnitavad siiski Kreegi neoklassikalist stiilisuunda tema muusikale iseloomulikud polüfoonilised arendusvõtted, vaoshoitud tundelaad, ranged ja lihtsad vormistruktuurid.

Cyrillus (sünninimega Karl Ustav) Kreek sündis 1889. aastal Läänemaal Ridalas ja oli suure muusikalembese pere üheteistkümnest lapsest üheksas. Muusikalise alghariduse omandas ta Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Alates 1908. aastast õppis Kreek Peterburi konservatooriumis trombooni, hiljem ka kompositsiooni ja teooriat. Sõja puhkemise tõttu jäi konservatoorium lõpetamata, alates 1919 aastast kuni elu lõpuni tegutses Kreek õpetajana Haapsalus, Rakveres, Tartus ja Tallinnas. Ta andis tunde nii üldhariduslikes koolides kui ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning Tallinna Konservatooriumis, kus ta aastatel 1940–1941 ja 1944–1950 oli teoreetiliste ainete õppejõud ning 1947. aastast alates teooriakateedri juhataja.
Põhiliselt oli Kreegi elu seotud Haapsaluga, alates 2001. aastast on Haapsalus avatud ka tema kortermuuseum. Cyrillus Kreegi pärand on hoiul Teatri- ja Muusikamuuseumis asuvas Kreegi fondis.

Malle Maltis

Tagasi