Muusikauudised

Valter Ojakäär 90

10. märtsil tähistas 90. juubelisünnipäeva helilooja, klarnetist, saksofonist ja muusikauurija Valter Ojakäär.

Eesti džässi isaks nimetatud Valter Ojakäär on oma hüüdnime igati välja teeninud – tema tegevus džässmuusika propageerijana läbi raadio- ja telesaadete, artiklite ja raamatute on kestnud enam kui pool sajandit. Käesoleva aasta mais on Ojakääru sulest oodata veel üht uut raamatut. Ojakääru jäädvustatud on põhiline osa eesti džässi ajaloost, ta on toonud eesti keelde mõisted „levimuusika“ ja „süvamuusika“.

Valter Ojakääru sünnipäeva puhul on kavas mitmeid kontserte: 10. märtsil kõlasid Raekojas Valter Ojakääru kammerteosed. Samal õhtul esinesid Kumu auditooriumis Liisi Koikson ja Raivo Tafenau ansambel koosseisus: Raivo Tafenau, Marti Tärn, Paul Daniel ja Kaspar Kalluste. 11.03 kell 19 esinetakse Viljandi Pärimusmuusika aidas, 12.03 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses, 13.03 Antsla kultuuri-ja spordikeskuses ning 14.03 toimub kontsert Vastseliina rahvamajas.

10. märtsil pühendas ETV2 heliloojale terve teemaõhtu ning ka Klassikaraadio eetris kõlas mitmeid saateid ja muusikaprogramme.

10. märtsil 1923 Pärnus sündinud Valter Ojakäär alustas muusikaõpinguid klarnetiga Pärnu Muusikakoolis. 1942–1943 jätkusid klarnetiõpingud Tallinna Konservatooriumis Bernhard Luki klassis ning 1956 lõpetas ta kontservatooriumi kompositsiooni erialal Mart Saare ja Heino Elleri juhendamisel.
Ta on töötanud pikka aega Eesti Televisiooni ja Raadio estraadiorkestri saksofonirühma kontsertmeistrina (1945–1970), mänginud klarnetit ja saksofoni ka teistes kollektiivides (Endla teatri orkester, John Pori restoraniorkester, džässorkester Kuldne 7, ansambel Rütmikud). Ta on õpetanud levimuusika ajalugu ja orkestratsiooni Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Aastatel 1982–1992 juhatas ta bigbändi Kalev.
Valter Ojakäär pn tegelnud aastakümneid levi- ja džässmuusika tutvustamisega menukate saatesarjade kaudu raadios, sh „Helisev kroonika“, „Džässmuusika sõpradele“, „Õige valik“, ja televisioonis – „Muinaslood muusikas“, „Džässmuusika arenguloost“ ning raamatutega Eesti levimuusika ajaloost – „Vaibunud viiside kaja“ (2000), „Omad viisid võõras väes: 1940–1945“ (2003), „Sirp ja saksofon“ (2008), „Oma laulu leidsime üles“ (2010).

Heliloojana on Valter Ojakäär loonud teoseid sümfoonilisest muusikast filmi- ja lavamuusikani. Suurima tuntuse on saanud levilaulud, mida kokku on üle 100.

Valter Ojakääru on autasustatud ENSV rahvakunstniku nimetusega (1989), ta on pälvinud ELKNÜ kirjandus- ja kunstipreemia (1968), Eesti NSV muusika-aastapreemia (1982, 1984), Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (1993), Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinna (1997), Valgetähe III klassi teenetemärgi (2001), Avatud Eesti Fondi tänupreemia (2001), Eesti Raadio Kuldmikrofoni ja Rahvusringhäälingu Aasta Muusiku tiitli (2002), Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003), Raimond Valgre pärandi auhinna (2005) ja Eesti Vabariigi elutööpreemia (2008). 2006. aastal valiti Ojakäär Viljandi Kultuuriakadeemia audoktoriks, 2008. aastal pälvis ta Pärnu aukodaniku tiitli.

Tagasi