7. märtsil möödub 125 aastat helilooja, pedagoogi ja tänase eesti muusika ühe teerajaja sünnist.
Heino Elleri 125. sünniaastapäeva tähistab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum mitme kultuurisündmusega: 7. märtsil kell 12 esitleb muuseum koostöös Eesti Postiga Heino Ellerile pühendatud postmarki. Elleri muusikat esitab trio Diana Liiv, Olga Voronova ja Leho Karin. Kell 16 toimub muuseumi sinise laega saalis avalik vestlusring "Mida teha Elleriga?". Arutlusel on kõik, mis Heino Elleriga seondub – helilooja pärand, preemia, muusika esitamine, autoriõigused, Elleri juubeliaasta plaanid ja tegemised, tänase päeva uued võimalused ja soovid. Oodatakse osalema muusikuid ja muusikateadlasi, meistreid ja õpilasi, muusikasõpru ja kõiki teisi, kes on huvitatud Heino Elleri loomingu ja pärandi edasikestmisest. Täpsema info teiste Heino Elleri juubeliaasta ürituste kohta nagu plaadiesitlused, kontserdid, filmilinastused – leiab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kodulehelt.
Klassikaraadios algas 4. märtsil Tiia Järgi saatesari Heino Ellerist. Saadetes on vaatluse all Heino Elleri kolm loomeperioodi: I 1887-1920: Tartu – Peterburg – Petrograd, II 1920-1940: Tartu Kõrgem Muusikakool ja III 1940-1970: Tallinna Konservatoorium. Saated eesti muusika klassikust Heino Ellerist on eetris pühapäeviti 4., 11. ja 18. märtsil kell 9.05, kordusena teisipäeviti kell16.05 ja järelkuulatavad Klassikaraadio kodulehel internetis. Lisaks on 7. märtsil kell 21 eetris saade "Eesti interpreedid", mis pühendatud tervenisti Heino Elleri muusikale.
Eesti Televisioon näitab helilooja sünniaastapäeval salvestust sümfooniline poeemist "Koit", kus Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit juhatab Nikolai Aleksejev (ETV 2001, režissöör Elmo Lööve). Samuti jõuab ekraanile “Üks lugu”, kus Heino Elleri pala "Orus" esitab Anneli Loorits flöödil (ETV 2003, režissöör Ove Musting). Täpsem kava siin.
Heino Eller (1887–1970) alustas muusikuteed 12-aastaselt viiuliõpingutega. 1907. aastal astus ta Peterburi konservatooriumi professor E. Krügeri viiuliklassi, mis jäi lõpetamata käe ülemängimise tõttu. Aastail 1908–1911 õppis Eller Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, kuid alustas uuesti muusikaõpinguid 1913. aastal Peterburi Konservatooriumi kompositsiooniklassis, lõpetades selle aastal 1920 professorite Vassili Kalafati, Maksimilian Steinbergi ja Mihhail Tšernovi õpilasena.
Eller oli esmajoones instrumentaalmuusika looja, tema loomingus on esikohal umbes 40 orkestriteost ja üle 200 klaveriteose. Elleri "Kodumaine viis" ja sümfooniline pilt "Koit" kõlavad sageli nii Eestis kui ka välisriikides. Tema Viiulikontsert, keelpillikvartetid, viiulipalad "Männid" ja "Avarused" ning klaveripalad "Liblikad" ning "Kellad" kuuluvad õppe- ja kontserdikavade püsirepertuaari.