Muusikauudised

In memoriam dirigent ja helilooja Taavo Virkhaus (29.04.1934–10.02.2021)

Lahkunud on dirigent ja helilooja, eesti muusika tulehoidjaks nimetatud Taavo Virkhaus, eesti vanima ja suurima muusikute dünastia väärikas esindaja, kuuendat põlve muusika- ja hariduspõldu kündnud mees, üks väliseesti muusikaelu entusiastlikke eestvedajaid ning eesti muusika ja kultuuri tutvustajaid maailmas.

Taavo Virkhausi vanaisa David Otto Wirkhaus oli puhkpilli- ja orkestrimuusika edendaja, legendaarse Väägvere pasunakoori kauane juht ning üldlaulupidudel pasunakooride üldjuht. Tema isa Adalbert Wirkhaus oli lõpetanud Leipzigi konservatooriumi ning temast sai esimene kutseline eesti dirigent, kes juhatas Vanemuises ja Estonias, oli Tartumaa laulupidudel pasunakooride üldjuht ning kirjutas eesti esimese opereti „Jaaniöö“. Taavo Virkhausi onud Joosep ja Peeter olid kooliõpetajad ja muusikaelu edendajad, onupoeg Leo USA idarannikul eestlaste muusikaline ühendaja.

  Taavo Virkhaus. Foto: Tartu Linnaajaloo
Muuseumid/Tartu Linnamuuseum


 

Taavo Virkhaus sündis 29.04.1934. aastal Tartus, 1944. aastal põgenes pere Saksamaale, kust siirduti viie aasta pärast USAsse. Ta lõpetas viiuli erialal Miami Ülikooli ja kompositsiooni erialal Rochesteri Ülikooli Eastmani Muusikakooli, kus kaitses 1967. aastal doktorikraadi. Doktoritööna valminud I viiulikontsert on peale USA ja Soome kahel korral Mati Kärmase soleerimisel ja helilooja juhatusel ette kantud ka Eestis. Dirigeerimise alal täiendas Virkhaus end Tanglewoodi suvekursustel Seymour Lipkini ja Pierre Monteux’ juhendamisel, samuti Kölni Kõrgemas Muusikakoolis. Saksamaal õppides õnnestus tal juhatada ka Berliini Sümfoonikuid. Üle kümne aasta oli ta Rochesteri Ülikooli õppejõud, aastatel 1977–1994 Minnesota osariigi Duluthi sümfooniaorkestri ja 1989–2003 Alabama osariigi Huntsville’i sümfooniaorkestri muusikajuht. Külalisdirigendina juhatas ta orkestreid ning ooperietendusi USAs, Kanadas, Euroopas ja Venemaal. Virkhausi lavapartnerite hulgas on olnud pianistid Van Cliburn, Emanuel Ax ja Käbi Laretei, viiuldaja Itzhak Perlman, sopran Kathleen Battle ning sageli tema lauljannast abikaasa Nancy Virkhaus. Oma orkestrite kavasse võttis ta korduvalt eesti heliloojate Tubina, Tobiase, Pärdi ja Tambergi teoseid.

Eestisse jõudis Virkhaus esimest korda tagasi 1978. aastal. Kutse kodumaale ERSOt juhatama tulla sai ta orkestri toonaselt peadirigendilt Neeme Järvilt, kellega kohtus Leningradi Filharmoonia Sümfooniaorkestri Ameerika turneel. Esimesel kohtumisel ERSOga oli kavas tema enda I sümfoonia ja I viiulikontsert ning Sibeliuse II sümfoonia. ERSO ette jõudis ta veel vähemalt viiel korral, viimati 2014. aastal, kui laulu- ja tantsupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ eelõhtul kõlas ERSO kontserdil „Sõbrad“ Virkhausi juhatusel tema II viiulikontsert (solist Sigrid Kuulmann). Taavo Virkhausi käe all on mänginud nii Estonia kui ka Vanemuise sümfooniaorkester. Sünnilinnas Tartus tähistas ta koos Vanemuise orkestriga 2004. aastal oma 70. sünnipäeva ning pälvis Tartu linnavalitsuselt Tartu medali panuse eest väliseestlaste muusikaelu edendamisel ning teenete eest Eesti ja Tartu laulupidude ajaloos.

Taavo Virkhaus osales aktiivselt kõigil väliseestlaste üritustel, sh 1969. aastal Torontos Eesti juubelilaulupeo ja Eesti Vabariigi aastapäeva kontserdil, oli väliseestlaste laulupidude korraldaja ja üldjuht, Baltimore’is peetud ülemaailmsete eesti kultuuripäevade ESTO 76 muusikadirektor. Aastatel 1969–2008 pidas ta Kanadas Kotkajärve Metsaülikooli eesti kultuuri, teadust ja poliitikat käsitlevatel suvekursustel veerandsada loengut.

Tallinna lauluväljakul tõusis ta esimest korda puhkpilliorkestrite üldjuhina dirigendipulti 1990. aastal, juhatades oma vanaisa pala „Oh tõuse, laul!“, seejärel korduvalt Tartu ja Tallinna laulupidudel, viimati 2014. aastal.

Peale kahe viiulikontserdi on Virkhaus loonud kuus sümfooniat, mitu avamängu, keelpillikvarteti ning muusika Edmund Martini Kitzbergi ainetel loodud mängufilmile „Tiina“. Neeme Järvi sõnul on Virkhausi sümfooniad kõrgel professionaalsel tasemel ning meenutavad oma uudsusega nii mõnegi maailmanimega helilooja helikeelt. Järvi arvates väärivad käsikirjadena helilooja koduarhiivis asuvad sümfooniad kindlasti kirjastamist ja ka Eestis esitamist. Kõigist sümfooniatest on säilinud autori juhatatud ettekannete salvestised.

Jääme Taavo Virkhausi igavesti mäletama.

Kultuuriministeerium
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
Eesti Heliloojate Liit
Eesti Muusika Infokeskus
Teater Vanemuine
Rahvusooper Estonia
Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas
Kotkajärve Metsaülikool


(Ilmunud 19.02.2021 ajalehes Sirp.)

Tagasi