Hirvo Surva

02.07.1963 Kohtla-Järve

Hirvo Surva on hinnatud ja armastatud koorijuht, eriliselt on ta tunnustatud mees- ja poistekooride lauluoskuse edendamise vallas. Hirvo Surva on dirigeerinud üldlaulupidudel ühendkoore, poiste- ja meeskoore ning on olnud olnud XII (1997) ja IX (2001) noorte laulupeo kunstiline juht.

Hirvo Surva on lõpetanud aastal 1979 Kohtla-Järve Laste Muusikakooli klaveri erialal (õp. Tooni Kroon ja Liana Jefimova). Aastatel 1979–1983 õppis Surva Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise erialal Silvia Melliku juhendamisel ning 1983–1990 Eesti Muusikaakadeemias Ants Üleoja klassis.

Hirvo Surva on töötanud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise eriala õppejõuna (1990–1999). Aastast 2001 töötab ta Rahvusooper Estonia poistekoori peadirigendina ning alates 2006 õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Tallinna Muusikakeskkoolis. Aastal 2006 oli Hirvo Surva resident-professor Oregoni ülikoolis USA-s. Tema õpilaste hulka kuuluvad teiste seas Kaspar Mänd, Kuldar Schüts, Jüri-Ruut Kangur, Aile Asszonyi, Jorma Sarv, Kelli Uustani jt.

Hirvo Surva on olnud mitmete kooride dirigent: 1979–1981 juhtatas ta Kiisa rahvamaja naiskoori, 1981–1984 Tallinna Kaubamaja naiskoori, 1984-1998 Eesti Teaduste Akadeemia meeskoori (1996–1998 peadirigent), 1988–1998 Revalia poistekoori, 1990–1993 Eesti Rahvusmeekoori ja 1991–2006 Virumaa Poistekoori. Ühtlasi on Surva olnud Eesti Meestelaulu Seltsi poistekoori Kalev peadirigent. 1998. aastast tegutseb ta Revalia kammermeeskoori peadirigendina. Alates 1990.-test aastatest on Hirvo Surva olnud üldlaulupidude dirigent – 1991 "Laulusildade" ühendkooride, 1994 poiste- ja meeskooride ning 1999 poistekooride dirigent. Lisaks on ta olnud VIII (1997) ja IX (2001) noorte laulupeo ning XXVI üldlaulupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” (2014) kunstiline juht.

Hirvo Surva on Eesti Kooriühingu ning Eesti Meestelaulu Seltsi liige (poistekooride sektsiooni esimees). Aastast 2002 on Surva Eesti Koorijuhtide Liidu esimees.

Aastal 2003 debüteeris Surva Rahvuooperis Estonia B. Britteni ooperi "Väike korstnapühkija" muusikalise juhi ja dirigendina. Lisaks on ta olnud Rakvere ja Endla teatri ühislavastuse „Vargamäe kuningriik“ (A. H. Tammsaare, lavastaja U. Lennuk, 2006) ja Viinistu Muusikaakadeemia ning MTÜ R.A.A.A.M. ühislavastuse „Eesti asi“ (2007, M. Kivastik, lavastaja I. Vihmar) muusikaline juht.

Hirvo Surva tegevus on pälvinud mitmeid kõrgeid tunnustusi:
– Aasta inimene (2014)
– Aasta Muusik (2014)
– Gustav Ernesaksa nimeline koorimuusika peastipendium (2012)
– Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia (2008)
– Tallinna linna teenetemärk (2005)
– Rakvere linna aumärk (2004)
– Eesti Kooriühingu aastadirigent (2003)
– Eesti Kultuurkapitali Aastapreemia (2002)
– Eesti Noorte Kommertskoja auhind väljapaistvale noorele inimesele kultuuri vallas (2002)

Koorijuhina on Hirvo Surva saavutanud tunnustust mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel:
– Parima dirigendi eripreemia koorifestivalil "Tallinn" (1997, 2001, 2003)
– Kuldmedal G. Verdi nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil Itaalias Eesti Meestelaulu Seltsi poistekooriga Kalev (1998)
– Kuldmedal rahvusvahelisel koorikonkursil Rootsis Oskarshamnis Eesti Meestelaulu Seltsi poistekooriga Kalev (1995)
– Esikoht Llangolleni koorikonkursil Walesis Rahvusooper Estonia poistekooriga (2003)
– Esikoht festivalil „Tallinn 2003“ Revalia meeskooriga
– I preemia ja Grand Prix Cornwall'i I rahvusvahelisel meeskooride festivalil Suurbritannias (Revalia kammerkooriga, 2003)
– Kaks kuldmedalit Rahvusooper Estonia poistekooriga Olomouci koorikonkursil Tšehhis (2005)
– I preemia ja Grand Prix S. Šimkuse nimelisel konkursil Revalia meeskooriga Klaipedas Revalia kammerkooriga (2005)
– Kulddiplom festivalil „Cantemus“ Ungaris Rahvusooper Estonia poistekooriga (2006)
– I preemia Eesti Meestelaulu Seltsi võistlusel Revalia kammerkooriga (2008)
– I preemia rahvusvahelisel koorifestivalil Belgias, Neerpeltis Eesti Meestelaulu Seltsi poistekooriga Kalev (2008)


© EMIK 2013

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).