Ester Mägi

10.01.1922 Tallinn – 14.05.2021
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1952

Ester Mägi traditsioone austav helikeel on uuenenud läbi poole sajandi, säilitades isikupärase alalhoidlikkuse. Tema loomingu püsitunnusteks on selge vormiloogika, läbipaistev kõlapilt ja intiimne või objektiivne väljenduslaad. Valdavalt on tema teoste aluseks eesti rahvaviisil põhinev või sellele lähedane lakooniline motiivistik. Valitsev on variantne või variatsiooniline arendusviis.

Mägi varaseim, 1950. aastate looming kannab rahvusromantismi pitserit. 1960. aastatel kasvab tema teostes eesti rahvamuusika mõju ning koos sellega diatoonika ja variantse arenduse roll. 60. aastate lõpust alates rikastavad Mägi helikeelt üha enam modernistlikud väljendusvahendid: polütonaalsus ja laiendatud tonaalsus, koloristlik harmoonia ja aktiivne rütmika. 80. aastatest alates kasutab Mägi julgemini ka stilisatsiooni.

Ester Mägi loomingus on kesksel kohal kammermuusika ja koorilooming. Eesti sümfoonilises muusikas seisab väärikal kohal ka Mägi Sümfoonia, üks tema vähestest orkestriteostest.

Ester Mägi lõpetas 1951. aastal professor Mart Saare õpilasena Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Aastail 1951–1954 täiendas ta end Moskva konservatooriumi aspirantuuris professor Vissarion Šebalini juhendusel. 1954–1984 oli Mägi Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete õppejõud, aastast 1977 dotsent. 1999. aastal valiti ta Eesti Muusikaakadeemia audoktoriks.

Ester Mägi teosed on kõlanud Soomes, Rootsis, Saksamaal, Poolas, Venemaal, USAs ja Austraalias. Tema kammermuusikat on esitanud nimekad eesti ja välisriikide interpreedid ja kollektiivid, tema orkestriteosed on kõlanud Neeme Järvi, Eri Klasi, Peeter Lilje, Paul Mägi, Roman Matsovi, Nikolai Aleksejevi ja Emin Hatšaturjani juhatusel. Mägi kooriteosed kuuluvad kümnete Eesti kooride püsirepertuaari ja on auhinnatud paljudel laulukonkurssidel, sealhulgas Rahvusmeeskoori ja Georg Otsa Muusikapäevade koorilauluvõistlustel (1985, 1986, 1988).

Ester Mägi muusika salvestusi on välja andnud Melodija, Eesti Raadio, Raven Recordings, Finlandia Records, Alba Records, Antes Edition, MSR Classics jt. Ilmunud on neli autoriplaati: LP "Ester Mägi. Bukoolika", Melodija 1988; CD "Ester Mägi. Ein musikalisches Porträt", Antes Edition 1998; CD "Ester Mägi. Laulupuu", Alba Records 2005; CD "Ester Mägi. Orchestral Music", Toccata Classics 2007. Mägi teoseid on kirjastanud Muzõka, Sovetski Kompozitor, Eres Editon, edition 49, SP Muusikaprojekt jt.

Ester Mägi on pälvinud loomingulise tegevuse eest Nõukogude Eesti preemia (1980), Eesti NSV muusika-aastapreemia (1985), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1996), Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (1999), Eesti muusika aastapreemia (1991), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2001) ja Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2008). Talle on omistatud ENSV teenelise kunstitegelase (1971) ja ENSV rahvakunstniku (1984) tiitlid. Teda on autasustatud Riigivapi V klassi teenetemärgiga (1998) ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemiaga pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest (2014).

© EMIK 2007

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).