Muusikauudised

Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Pärnu Linnaorkester esitavad Mozarti loomingut


Eesti Filharmooni Kammerkoori ja Pärnu Linnaorkester esitavad maestro Eri Klasi juhatusel 21. märtsil Pärnu kontserdimajas ning 22. märtsil Estonia kontserdisaalis kava Wolfgang Amadeus Mozarti loomingust. Ettekandele tulevad helilooja ühed kuulsaimad teosed Sümfoonia nr.40 ja Reekviem. Soleerivad Kaia Urb (sopran), Helis Naeris (alt), Raul Mikson (tenor) ja Olari Viikholm (bass). Kontsertide algus on kell 19.


  Eesti Filharmoonia Kammerkoor
  Foto: Kaupo Kikkas
 

"Reekviem" on 35-aastaselt siit ilmast lahkunud Mozarti viimane teos. Selle suurejoonelise teose sündi saadab legend, mille järgi olevat helilooja Reekviemi loonud iseenda surnumissaks... Legendi järgi olevat 1791. aasta juulis Mozarti juurde ilmunud salapärane tundmatu, kes tellis heliloojalt reekviemi. Selline tellimus olevat raskesti haiget Mozartit hingepõhjani vapustanud. Teda kummitas aina enam mõte, et ilmus saadik teisest ilmast ja käskis tal luua omaenda surmamissa. Teiste allikate järgi oli tellija Mozartile aga hästi teada. Oli avalik saladus, et suur muusikasõber krahv Franz Walsegg-Stuppach tellis Viini heliloojailt salaja teoseid, mida koos õukonnamuusikutega isikliku loomingu pähe ette kandis. Kui krahvi noor naine 1791. aasta veebruaris suri, soovis lesk tema surma-aastapäevaks reekviemi ja pöördus Mozarti poole. Teost alustas Mozart oktoobris, novembri lõpus ta haigestus ja suri 5. detsembril oopust lõpetamata. Tema naine pöördus mitme Mozarti kolleegi ja õpilase poole palvega teos lõpetada. Viimaks võttis selle töö enda peale Franz Xaver Süssmayr, helilooja majasõber ja assistent. "Reekviem" kõlas esimest korda 1792. aastal. Mozarti Reekviemi muusika on tohutu mõjujõuga jäänud kõige laiema publiku kõrvu tänu Miloš Formani kaheksa Oscarit võitnud filmile"Amadeus".

40. sümfoonia on võib-olla üks tuntumaid klassikalise muusika meloodiaid üldse. See kõlab kontserdilavadel, lugematutel helikandjatel, äratuskellades, telefonihelinates … Seda on seatud kõikmõeldavatele koosseisudele, kui üks mis kindel – kõige õigem on kuulata seda Mozarti üht väheseid minoorseid helitööd ikka kontserdisaalis ning just selles hetkes ja emotsioonis, millesse parajasti panustavad nii muusikud laval kui publik saalis. Ikka ja jälle vaimustab ta nii esitajaid kui  kuulajaid ning toob klassikalise muusika juurde inimesi, kes poleks osanud arvatagi, et see võib neid liigutada.

Eesti Kontserdi koduleht

Tagasi