Arne Oit

3.12.1928 Tallinn – 28.11.1975 Tallinn
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1958

Helilooja ja akordionist Arne Oit oli eesti laululoomingu suurmeister ja selle arendajana algatas Eesti Raadio ja filharmoonia lauluvõistlused.

Arne Oit lõpetas Tallinna 22. keskkooli, Tallinna Muusikakooli (1950) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Mart Saare ja Heino Elleri klassis (1956).

Akordionit õppis ta mängima omal käel. Levimuusina alustas esinemist 1947. aastal Erich Kõlari ansamblis Rütmikud, mängis akordionit ka mitmes teises levi- ja džässansamblis ning -orkestris, seal hulgas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiorkestris (1951–1955) ja Emil Laansoo juhatusel tegutsenud Eesti Raadio instrumentaalansamblis (1955–1974). Akordionil oli Oit üks hinnatumaid džässiimprovisaatoreid.

Oit on avaldanud kerget muusikat tutvustavaid artikleid ning koostanud mitmesuguseid noodikogumikke: akordionipalade kogumikud "Tantsurütmis" ja "Kutse tantsule", populaarseid laulukogumikke "Laulge kaasa!" pani ta pani kokku aastast 1967 kuni surmani.

Oit pani aluse Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadilaulude võistluskontsertidele, mis aastatel 1976–1986 kandis Arne Oidi nimelise lauluvõistluse nime, samuti oli ta ka Eesti Raadio lauluvõistluse "Tippmeloodia" traditsiooni algatajaid.

Arne Oit on loonud peamiselt levimuusikat. Sinna kuulub sadakond laulu (suurem osa Heldur Karmo, paljud ka Arvi Siia ja Juhan Saare tekstidele), mis on Eesti lauluvõistlustel saanud hulgaliselt auhinnalisi kohti: "Meie Mall" (1959), "Lõke preerias" (1964), "Miniseelik" (1967), "Ma pean sind südamega kuulama" (1969), "Tsirkus" (1971), "Nii kaugel kõik" (1972), "Vana meloodia" (1971),"Suveöö" (1972), "Tuhaväljade tuul" (1972), "Unustuse jõel" (1973), "Ja elab rõõm" (1974) jpt. Oidi laulude lai teemastik toob esile nii lembelaulud, lustlikud ja teravmeeldsed laulud kui ka kodukandiga seotud lood ("Tallinn", "Rocca al Mare", "Ristna, väike sadam", "Emajõgi“). Oidi haruldaselt meloodiarikkaid ja värske harmooniaga laule laulsid kõik tolleaegsed tuntud lauljad nagu Jaak Joala, Voldemar Kuslap, Vello Orumets, Georg Ots, Andres Ots, Artur Rinne, Heli Lääts, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Helgi Sallo, Ahti Nurmis, Marju Kuut. Arne Oit on kirjutanud ka instrumentaalmuusikat, lastelaule ning muusikalisi lavateoseid ("Muhulaste imelikud juhtumised", "Imekaunis Galatea", "Väikevend ja Karlsson katuselt" jt).

Arne Oidi loomingust on ilmunud mitu kogumikplaati: "Arne Oit. 45 parimat laulu" (Hitivabrik, 2003), "Kaks kuukiirt. Laule Arne Oidi sulest" (Politseiorkester, 2006), "Lauluveski" (Eesti Rahvusringhääling, 2013), "Unustuse jõel" (Hitivabrik, 2001).

1972. aastal omistati Oidile Eesti NSV teenelise kunstitegelase tiitel, oma loomingu eest on ta pälvinud Eesti muusika aastapreemia (1973), ELKNÜ kirjandus- ja kunstipreemia (1976, postuumselt) ja  A. Aleksandrovi nimelise hõbemedali (1972).

© EMIK 2014

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).