EMIK

Anneli Remme. "Areeni tulevikutähed: Keevitab aega ja teeb festivale". – Eesti Ekspress, 05.01.2006

Areeni tulevikutähed: Keevitab aega ja teeb festivale

Loominguliselt ilus 2005 oli helilooja Ülo Krigulile alles algus.

Suvel 2006 tantsib staadionitäis rahvast üliõpilaste laulu- ja tantsupeol "Gaudeamus" mitu minutit muusika järgi, milles eesti arhailised tantsuviisid on miksitud praeguse klubimuusika rütmidega. Selle sulami autor on helilooja Ülo Krigul (27).

Paar kuud varem esitab Eesti Riiklik Sümfooniaorkester festivalil Eesti muusika päevad Ülo teose "JenZeits", mille esiettekanne oli just lõppenud aasta augustis Berliini kuulsas Kontzerthausis festivalil "young.euro.classic" ning mis võitis suure auhinna nimega Europäische Komponistenpreis 2005. Nimetatud festival on mõeldud noortele professionaalidele, Eestit esindas Berliinis Eesti Muusikaakadeemia Sümfooniaorkester Paul Mägi juhatusel. Loomingupreemia üle otsustab aga "mittemuusikutest" žürii – muusikaarmastajatest arstid, juristid jne, keda Ülo loos köitsid kõlavärvid ja teose energia. Ka Eesti Rahvuskultuuri Fond tegi žesti "JenZeitsi" suunas, andes Ülole parima debütandi preemia aastal 2005. Üldse oli läinud aasta Ülole loomingulises mõttes ilus ja mitmevärviline ning tundub, et see oli alles algus.

Kui asjaolud kujunevad õnnelikult, toimub "JenZeitsi" Eesti esiettekanne Kultuuritehase pinnal endises Tallinna Katlamajas Põhja puiesteel ning eesti kultuur saab ühtlasi rikkamaks ühe katlamajas korraldatud sümfooniakontserdi võrra. Ei saa jätta lisamata, et võimalus oma loomingut sümfooniaorkestri ettekandes kuulda ei kuku noorele heliloojale endastmõistetavalt ja regulaarselt sülle. Samuti ei ole oma teose salvestamine ERSOga igapäevane nagu ilmateade. "JenZeits" jõuab kõvakettale juba enne festivali.

Ülo Krigul lõpetas aastal 1997 Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal Alo Põldmäe juures ning jätkas Eesti Muusikaakadeemias Raimo Kangro ja René Eespere klassides. Viimasel ajal on tal olnud õnn omada kahte kompositsiooniõpetajat ligi kahe tuhande kilomeetrise vahemaa taga – Eestis Tõnu Kõrvits ja Viinis professor Detlev Müller-Siemens. Paar korda nädalas saab Nõmme ujulast muusikaakadeemia filiaal, kus õppejõud Kõrvits ja üliõpilane Krigul koos metraaži suurendavad.

Ülo on aktiivselt tegutsenud rock- ja džässmuusikuna. Seda oli tunda ka Eesti muusika päevadel 2005 kõlanud elektrikitarrikeevituses "Ajakeevitaja", mida täiendas Andres Ehini vaimuvalang aja, jää, keevitaja, koovitaja ja kiivitaja teemadel. Sõnade hüpitamine ühe tähenduse juurest teise juurde on ka üks Ülo paratamatuid lemmiktegevusi. Ülo uue aasta plaanidesse kuulub tõenäoliselt vähem keevitava teose kirjutamine kitarrile ja orelile, mida hakkavad esitama auväärsed Austria muusikud.

Eesti muusika päevad on oluline osa Ülo elust. Raimo Kangro tõmbas ta festivali korraldustoimkonda juba aastal 2000 ning praegu on Ülo koos kolleeg Timo Steineriga muusikapäevade kunstiline juht. Kunstilise juhi seisus on eetiline põhjus, miks muusikapäevade kava ei koosne 51 protsendi ulatuses Ülo Kriguli teostest. Teine põhjus on see, et Ülo kirjutab suhteliselt vähe, aeglaselt ja vastutustundega, esitades endale palju "miks"-küsimusi ja otsides igale väljakäidavale muusikaideele põhjendust. Ilmselt tabasid sellise suhtumisviisi põhjendatuse ära ka arstid ja juristid Berliinis.

Möödunud aastal esilinastus komöödiasugemetega ajalooliseks seiklusfilmiks tituleeritud "Malev". "Maleva" muusika kirjutamine, Ülo enda iseloomustuse järgi "Hollywoodi kuldajastu stiilis", andis heliloojale mitu uut kogemust – kuidas käib töö filmimeeskonnas, kuidas "murda endast välja" ja kirjutada "isetut" muusikat, kuidas mõjutab muusika pildiga koos toimides ajataju. "Maleva" muusikast peaks aastaks 2007 vormuma teos puhkpilliorkestrile, esituskohaga laulupeol.

End loome- ja organiseerimistöö vahel jagav Ülo tahaks tekitada oma ellu rohkem rutiini, mis toetaks keskendumist ning aitaks kanaliseerida pähe tulevad mõtted õigeimasse vormi. Rahulikult ja enesele aega võttes. Meie vestlusel siinse pisiportree ette valmistamiseks kõlas sõna "aeglane" palju kordi. Sõna "kiire" esines eksklusiivselt – Ülo kuulaks hea meelega vees kõrvaklappidest muusikat, siis "läheks ujumine kiiremini".

Tagasi