Adolf Johannes Vedro

16.10.1890 Narva – 27.09.1944 Haapsalu
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1940

Adolf Vedro on kirjutanud muusikat pea kõikides žanrides, kuid tema loomingu keskseks teoseks on ooper „Kaupo“ (1932, libreto Georg Tuksam). Samuti on ta kirjutanud orkestrimuusikat (sh sümfonietid), klaverikontserdi, kammermuusikat (nt sonaat viiulile ja klaverile 1936), sh teoseid klaverile (nt Runo nr. 1–3) ja kujundusmuusikat teatrilavastustele. Vokaalmuusikast kuuluvad tema loomepärandisse võidpüha müsteerium „Jaani tulemine“ segakoorile ja sümfooniaorkestrile (1937, tekst: Jaan Org), soololaulud ning a cappella koorimuusika eelkõige segakoorile (nt laul „Midrilinnu mäng“). Oma loomingus püüdis Vedro vana runolaulu seostada erinevate kompositsionitehnikatega. Ta käis ka ise suviti rahvaviise korjamas.

Muusikalise alghariduse sai Adolf Vedro isalt. Mängis lapsepõlves rahvapilliorkestris balalaikat ja mandoliini, 14-aastaselt Eesti Seltsi ja Tuletõrjeseltsi orkestris viiulit, kornetit ja trumme ning Kreenholmi vabriku orkestris kontrabassi. Aastatel 1899–1901 õppis Vedro Narva Peetri kiriku koolis ning seejärel kuus aastat Narva Linnakoolis.

Aastatel 1907–1912 töötas ta ametnikuna Narvas ja seejärel Peterburis, kus mängis taidlusorkestrites. Võttis kontrabassitunde A. Žirjakovilt ning õppis teooriat August Topmani juures. Aastast 1912 tegutses kutselise orkestrandina. 1915–1917 õppis Petrogradi konservatooriumis V. Bechi klassis kontrabassi.

Aastal 1917 pöördus Vedro Eestisse tagasi, mängis esialgu Harjuvärava mäe suveorkestris ning seejärel asus tööle Estonia teatri orkestris ning 1920. aastast  õppejõuna Kõrgemas Muusikakoolis. 1936. aastal lõpetas eksternina kompositsiooni- ja kontrabassierilal Tallinna Konservatooriumi, kus aastani 1941 töötas muusikateoreetiliste ainete ja kontrabassi õppejõuna (aastast 1937 professor).

Vedro on koostanud õpikuid (Solfedžo algharjutuste vihik, Instrumendiõpetus) ja avaldanud muusikakriitilisi artikleid. Samuti tegutsenud koorijuhina (nt Balti Manufaktuuri segakoor ja Nõmme Majaomanike Seltsi segakoor) ja olnud laulupäevade juht. Ta oli Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi poolt korraldatud muusikaõpetajate kursuste lektor, Muuseumiühingu juhatuse liige, Eesti Muusika Almanahhi toimkonna liige, Eesti Akadeemilise Helikunsti Seltsi juhatuse liige ja 1940. aastal ka selle esimees, aastatel 1938–1940 Eesti Helitaide Ühingu esimees ning Eesti Heliloojate Liidu üks asutajaid 1940. aastal. Saksa okupatsiooni ajal, mil ta 1942. aastal kõikidest ametitest kõrvaldati, elas Vedro kuni surmani tagasitõmbununa.

Vedro loomingut on roheksti salvestatud Eesti Raadios ja kogumikplaatidel, tema laululoomingut on avaldatud paljudes koorikogumikes ja laulikutes.

Adolf Vedro on pälvinud 1939. aastal Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi.

© EMIK 2014

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).