Muusikauudised

Artur Kapi 133. sünniaastapäevale pühendatud kontsert Suure-Jaanis

Täna, 28. veebruaril kell 18 toimub Suure-Jaanis Heliloojate Kappide Majamuuseumis Artur Kapi 133. sünniaastapäevale pühendatud kontsert. Üles astuvad Aare Tammesalu (tšello), Piia Paemurru (klaver), Laur Keller (trompet), Johannes Sarapuu (tšello) ja Mati Palm (bass). Lisaks Kapi soololauludele „Metsateel“, „Sa oled mu südame suvi“, „Kütkes“, „Sõnadeta salajutt“ ja „Puhtad pihud“ ning Prelüüdile tšellole ja klaverile on kavas veel Heino Elleri „Kodumaine viis“ ning muusikat Edvard Griegilt, Johann Adolph Hasselt, Percy Code’ilt ja Luigi Boccherinilit.

Kontserdi korraldaja on Rahvusvaheline Artur Kapp´i Ühing.

 


Artur Kapp

Artur Kapp (28.02.1878–14.01.1952) oli Eesti üks esimesi professionaalseid heliloojaid ja XX sajandi esimesel poolel mõjuka muusikakoolkonna rajaja. Tema looming hõlmab nii sümfoonilisi suurvorme kui ka kammermuusikat ja koori- ning soololaule. Kapp on kirjutanud Eesti esimese orelikontserdi, avamängu, sümfoonia, kantaadid ning orelisonaadi.

Artur Kapi suurejoonelist, ülev-ranget stiili kujundas klassikalis-romantiline traditsioon – Bachi ja Beethoveni, saksa ja vene romantikute looming. Tema suurvorme iseloomustab monumentaalne vormikujundus ja jõuline kontrapunktitehnika. Enamasti on Kapi muusika sõnum dramaatiline, kajastades filosoofilisi ja eksistentsiaalseid teemasid. Meloodiarikastes väikevormides avaneb helilooja ande lüüriline pool.

Artur Kapi suunda eesti muusikas arendasid edasi tema õpilased Eugen Kapp, Evald Aav, Riho Päts, Edgar Arro, Juhan Jürme, Enn Võrk, Johannes Hiob, Johannes Bleive, Gustav Ernesaks, Villem Kapp, Villem Reiman jt.

Agnes Toomla

 

Tagasi