Pille Lill

20.04.1962, Pärnu
Eesti Interpreetide Liidu liige

Muusikute Fond PLMF looja ja eestvedaja, ooperilaulja ning kultuuritegelane Pill Lill alustas muusikuteed klaveriõpingutega pärnu Lastemuusikakoolis. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala Artur Vahteri juhendamisel (1985) ja laulu eriala Rostislav Gurjevi ja Linda Sauli juures (1991). Ta on täiendanud end Helsingi Sibeliuse Akadeemias professor Mirja Klemi käe all (1990–1992) ning õppinud Londonis Guildhalli Muusika- ja Draamakooli magistrantuuris professor Johanna Petersi juures (1992–1994). 2003. aastal kaitses Pille Lill magistrikraadi Sibeliuse Akadeemias professor Liisa Linko-Malmö juures. Aastatel 2004–2011 läbis ta professor Jaakko Ryhäneni juhendamisel EMTA doktoriõpinguteprogrammi, mille raames täiendas end (2005–2006) Kalsruhe Muusikakõrgkoolis saksa lied-klassis (professor Mitsuko Shirai ja profesoor Hartmuth Höll). Ta on osalenud selliste muusikute meistrikursustest nagu E. Söderström, I. Gage, E. Kirkby, M. Sillem, G. Kahry, E. Märtson-Wilson, A. Orlowitz, W. Vernocchi, G. Hinz, M. Viapiano jpt.

Pill Lille praeguse aja tähtsaimate tegevuste hulka kuulub 2003. aastal Lille initsiatiivil loodud Muusikute Fondi PLMF eestvedamine. Fondi missioon on igakülgselt toetada andekaid muusikuid nende professionaalsete oskuste edasiarendamisel. Fond korraldab aastaringselt kammerkontserte üle Eesti, haridusliku eesmärgiga koolikontserte, viite festivali jm. Noorteprogrammi raames viiakse läbi rahvusvahelisi suveakadeemiaid ning vokalistide konkurssi, Tallinnas tegutseb ooperi- ja laulustuudio, PLMF Academia Nova Keskus ning oluline on aktiivne rahvusvaheline tegevus koostöös klassikalise muusika valdkonna ülemaailmsete katusorganisatsioonidega.

Vabakutselise lauljana on Pille Lill esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Tema repertuaari kuulub ligi 30 kandvat ooperirolli, nende seas Krahvinna (Mozarti „Figaro pulm”), Donna Anna („Don Giovanni”), Pamina („Võluflööt”), Mimi (Puccini „Boheem”), Cio-cio-san („Madama Butterfly”), Tosca („Tosca”), Elisabeth (Verdi „Don Carlos”), Desdemona („Othello”), Violetta („Traviata”), Elvira („Ernani”), Amelia („Maskiball”), Lady Macbeth („Macbeth”), Aida („Aida”), Agathe (Weberi „Nõidkütt“), Venus (Wagner „Tannhäuser”), Liisa (Tšaikovski „Padaemand”), Santuzza (Mascagni „Talupoja au”), Fata Morgana (Prokofjevi „Amrastus kolme aplesini vastu“) ja Barbara (Tubina „Barbara von Tisenhusen”). Ta on laulnud sopranipartiisid paljudes suurvormides, sh Mozarti Missa c-moll, Mahleri Sümfooniad nr 4. ja 8, Dvořáki, Mozarti, Brahmsi ja Verdi Reekviemid, Saint-Saënsi „Jõuluoratoorium”, Beethoveni Sümfoonia nr 9, Šostakovitši Sümfoonia nr 14, Sibeliuse „Kullervo“, Tobiase „Joonase lähetamine“ jt. Samuti on ta soleerinud orkestri saatel Richard Straussi vokaaltsüklis „Neli hilist laulu“ ning esmaesitanud Jüri Reinvere sopranile ja orkestrile loodud teoses „Lieder bei schwindendem Licht“ („Kahaneva valguse laulud“, 2016).

Solistina on Pille Lill teinud koostööd mitmete orkestritega, sh Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, RO Estonia Sümfooniaorkester, Teater Vanemuine Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, Tampere Linnaorkester, Ameerika Talentide Sümfooniaorkester YOA, The Israel Sinfonietta jt) ning selliste väljapaistvate dirigentidega nagu Neeme Järvi, Eri Klas, Arvo Volmer, Mihkel Kütson, Jüri Alperten, Olari Elts, Andres Mustonen, Anu Tali, Paul Mägi, Lauri Sirp, Risto Joost, Aivo Välja, Gennadi Roždestvenski, Carlo Felice Cillario, Carlos Miguel Prieto, Nikolai Aleksejev, John Storgårds, Gintaras Rinkevičius, Johannes Somary jt. Kammerlauljana on ta esinenud koos selliste muusikutega nagu Marje Lohuaru, Piia Paemurru, Ivari Ilja, Lembit Orgse, Elena Vaškevitš, Tiia Tenno, Vahur Vurm, Henry-David Varema ning astunud üles ansamblitega Tallinna Saksofonikvartett, Tallinna Klaveriduo jt. Kontsertreisid on viinud teda mh Soome ja Iisraeli ning ta on esinenud paljudel Eesti muusikafestivalidel (Tallinna Kammermuusika Festival, Tallinna Talvefestival, festival NYYD, Kuressaare ooperipäevad, Rapla Kirikumuusika Festival, „Klaaspärlimäng” jt). Ta on toonud esiettekandele mitmete eesti heliloojate nüüdismuusikat, sh Alo Põldmäe, Lepo Sumera, Mart Siimer, Aaro Pertmann, Tõnis Kaumann, Jaanus Torrim jt).

Pille Lill on salvestanud muusikat Eesti Raadiole ja ning tema hääl kõlab mitmetel plaatidel, sh CD-d „Jõululaulud. Marje Sink” (T. Kelam, 2006), „To Reach Yesterday” (Megadisc, 2003), „Oreli- ja kammermuusikat. Artur Kapp” (Eres, 2000), „Orgelwerke. Jaanus Torrim” (Antes, 1997) ning CD ja DVD „Joonase lähetamine” (Grammofon AB BIS, 1995; VAI, 2011).

Pille Lill on töötanud EMTA lauluosakonnas õppejõuna (1997–2013, 2003 dotsent) ning ooperistuudio juhatajana (2004–2005). Ta on andnud meistriklasse Eestis, Saksamaal, Soomes, Venemaal, Valgevenes, Lätis ja Iisraelis. Tema õpilaste hulka kuuluvad teiste seas Helen Lokuta, Angelica Mikk, Olga Zaitseva, Oliver Kuusik ja Marlena Keine. Ta on osalenud paljudes vokalistide konkursi žüriis Eestis, Peterburis, Jeruusalemmas, Lätis, Itaalias jm.

Pille Lill on pälvinud parima naislauljana Suure Vankri auhinna (1996), Georg Otsa nimelise auhinna (2002), Püha Piiskop Platoni III järgu ordeni (2005), UNICEF-i Sinilinnu preemia (2009), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2014), Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2016), Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Teeneteristi tunnustusmärgi (2017), Tallinna linna aukodaniku teenetemärgi (2019), Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupi aastapreemia (2020) ning Rapla maakonna hõbedane vapimärgi (2020). Lisaks on ta olnud Richard Wagneri Ühingu stipendiaat (1998).

www.plmf.ee

***

Pille Lill valdab lauljana väga kaunist piano’t.
Tiiu Levald. Paar pilku talvemuusikale. – Sirp, 11. jaanuar 2008

Pille Lille hääl oli võrreldamatult kaunis ja ühtlane... Tema dramaatilise kõrgpunktina lauldud fraasid jäid üle kogu etenduse meelde mängulise ning vokaalse täiuslikkuse poolest.
Heili Vaus-Tamm. Eesti koosseisu “Aida”. – Sirp, 22. oktoober 2004

Pille Lille suurepärases esituses oli kõike – nii igatsust, kirge kui ka eksalteeritust.
Igor Garšnek. Muusikal või “päris” muusikal? – Sirp, 7. mai 2004

Tal on tugev soodumus nautida laval koomilisi situatsioone ja võime publikut kaasa haarata.
Tiiu Levald. Braavo, Thomas Wiedenhofer! – Sirp, 2. aprill 2004

© EMIK 2008
(täiendatud aprilli 2022)

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).