Roman Matsov

Roman Matsov
27.04.1917 Petrograd – 27.08.2001 Tallinn

Roman Matsov on Eesti muusikamaastikule jäädvustunud eelkõige pikaaegse Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri dirigendina ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorina.

Roman Matsovi muusikutee algas 7-aastaselt Venemaal, kus õppis viiulit Voldemar Tetzi ja Viktor Zavetnovski juhendamisel ning klaverit Maria Barinova juures. Aastal 1929 opteerus Roman Matsov koos emaga Eestisse (isa elas Eestis aastast 1922), lõpetas aastal 1936 Tallinna Saksa Reaalgümnaasiumi ning õppis 1937–1938 Tartu Ülikoolis filosoofiat. Matsov jätkas 1938–1940 õpinguid Tallinna Konservatooriumis, mille lõpetas cum laude Johannes Paulseni viiuliklassis ning Sophie Heinrichsi ja Theodor Lemba klaveriklassis – esitades lõpuaktusel nii Pjotr Tšaikovski viiulikontserdi kui ka I klaverikontserdi. Lisaks võttis Roman Matsov õpingute ajal kompositsioonitunde Artur Kapi juures. Aastal 1939 täiendas Matsov end Berliinis viiuli ja klaveri erialal Georg Kulenkampffi ja Walter Giesekingi juures.

Aastatel 1938–1940 oli Roman Matsov Riigi Rahvusringhäälingu (Eesti Raadio eelkäija) sümfooniaorkestris viiuldaja. Aastal 1940 astus Matsov Leningradi Konservatooriumisse ja sattus II maailmasõja puhkedes rooduülemana Leningradi rindele, kus sai raskelt haavata ja pidi loobuma edasisest pillimängust. Jaroslavis kuulus ta Eesti NSV Riiklikusse Kunstiansamblisse (kunstiansambel koosnes sümfoonia- ja džässorkestrist, meeskoorist, rahvatantsuansamblist ja draamatrupist, mille esinemised toimusid rahvusväeosadele tagalas ja ka rinnetel) kus alustas orkestri juhatamisega. Dirigeerimisoskusi täiendas Matsov Leningradis, kus sai aastal 1946 üleliidulisel konkursil II auhinna.

Roman Matsov oli aastatel 1944–1989 Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri dirigent, aastatel 1950–1963 peadirigent. Aastast 1944 töötas Matsov ühtlasi Eesti Muusikaakadeemias dirigeerimis- ja kammeransambli õppejõuna (aastast 1977 professor). Tema õpilaste hulka kuuluvad teiste seas Vallo Järvi, Erich Kõlar, Endel Nõgene, Peeter Lilje, Olev Oja, Tõnu Kaljuste, Jüri Alperten, Arvo Volmer, Toomas Vavilov, Olari Elts ja Jorge Patricio Viera. Roman Matsovi mitmekülgsesse repertuaari kuulus peale klassika (eriti Ludwig van Beethoveni loomingu) ka Dmitri Šostakovitši uudislooming. Hoolimata Nõukogude repertuaaripoliitikast õnnestus Roman Matsovil tuua publikuni mitme klassiku sh Johann Sebastian Bachi, Wolfgang Amadeus Mozarti, Ludwig van Beethoveni ja Franz Schuberti vaimulikke suurteoseid. Ka paljud Igor Stravinski, Arnold Schönbergi, Anton Weberni, Carl Orffi jt 20. sajandi heliloojate teosed kõlasid Eestis esimest korda just Roman Matsovi käe all. Matsov tutvustas aktiivselt Eesti muusikat, tõi esiettekandele ja salvestas Heino Elleri, Eino Tambergi, Heimar Ilvese, Jaan Räätsa, Arvo Pärdi ja mitmete teiste autorite orkestriteoseid. Ta on juhatanud orkestreid paljudes tolleaegsetes NSVL-i linnades ja välismaal (Bulgaarias, Rumeenias, Saksamaal ja mujal). Aastal 1950–1951 tõi Matsov Estonia teatris välja Aleksandr Borodini „Vürst Igori“ ja 1952–1953 Modest Mussorgski „Boriss Godunovi“. Aastal 1967 omistati Roman Matsovile ENSV rahvakunstniku tiitel, 1995 pälvis Matsov Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinna ja aastal 2001 Valgetähe III klassi teenetemärgi. Roman Matsovi viimane täispikk kontsert ERSO ees toimus 1997. aasta aprillis ja oli pühendatud tema 80. juubelile.

© EMIK 2013

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).