Ivo Kuusk

Eesti Teatriliidu liige alates 1965
8.08.1937 Aru asundus, Konguta vald

Tartumaal sündinud ooperilaulja ja pikaaegne laulupedagoog Ivo Kuusk õppis klassikalist laulmist Rudolf Jõksi käe all Tartu Muusikakoolis (lõpetas 1962) ning Aleksander Arderi ja Viktor Gurjevi juures Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (lõpetas 1967). Lisaks on ta täiendanud end Moskvas Gnessinite-nimelise Muusikapedagoogika Instituudi assistentuuris (1973–1974). Ta on võitnud I auhinna Eesti (1967) ja liiduvabariikidevahelisel (1968) lauljate konkursil Tallinnas.

Ivo Kuuse lauljatee on olnud tihedalt seotud Tartu ja Tallinna ooperiteatritega. Ta alustas Vanemuise ooperikooris (1959–1962), tehes sel ajal ka oma esimesed rollid solistina – Juhanina Ernesaksa ooperis „Kosilased Mulgimaalt“ ning Antoniona Prokofjevi ooperis „Kihlus kloostris“ (1962). Õpingute ajal Tallinna konservatooriumis liitus Ivo Kuusk Estonia teatriga, kus esimeseks rolliks oli Tamino Mozarti „Võluflöödis“ (1964). Suurema tähelepanu pälvis ta aga peatselt järgnenud Lenski osas Tšaikovski ooperis „Jevgeni Onegin“ (1966). Pärast konservatooriumi lõppu suundus ta tagasi Tartusse, kus temast sai Vanemuise teatri juhtiv tenor 11 hooajaks (1967–1978). Ent side Estoniaga ei katkenud ka Tartu perioodil, mil Ivo Kuusk astus paralleelselt üles ka Estonia lavastustes. Alates 1978. aastast sai aga Ivo Kuuse koduteatriks Estonia, kus ta tegutses kuni penisonipõlveni. Üle 40 aasta kestnud karjääri jooksul on ta astunud üles ligi 90 erinevas rollis, sh enamikes maailmaooperiklassika hulka kuuluvates teostes, eesti autorite ooperites ning ka operetižanris. Läbi aastate võib Ivo Kuuse olulisemateks rollideks pidada Rodolfot Giuseppe Verdi ooperis „Luisa Miller“ (1981), Erikut Richard Wagneri ooperis „Lendav Hollandlane“ (1984) ning Andrei Hovanskit Modest Mussorgski ooperis „Hovanštšina“ (1987).

Teatritöö kõrval armastas Ivo Kuusk laulda ka vokaalsuurvormides ning pidas seda suureks vahelduseks teatritööle. Olgu siinkohal nimetatud vaid Beethoveni „Missa Solemnis“, Mozarti ja Verdi Reekviemid, Bachi „H-moll missa“, Stravinski „Kuningas Oidipus“ ning Haydni „Aastajad“ ja „Loomine“. Samuti on ta laulnud palju kammermuusikat ning propageerinud eriti Eduard Oja, Mart Saare ja Eduard Tubina soololaule.

Ivo Kuusk on poovinud kätt ka lavastajana, tuues välja Cimarosa „Salaabielu“ (1976), Tšaikovski „Jolanthe“ (1978) ja Verdi „Rigoletto“ (1991) Vanemuises ning Mozarti „Così fan tutte“ (1980) ja Pergolesi „Teenijanna-käskijanna“ (1981) Estonias. 

Oma aktiivse lauljakarjääri kõrval on Ivo Kuusk õpetanud noori lauljaid Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ja Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias. Pika pedagoogitöö jooksul on tema lauluklassist sirgunud arvukalt lauljaid, kellest mitmed on tunnustust leidnud ka Eestist väljaspool nagu Ain Anger ja Lauri Vasar. Tema õpilaste hulka kuuluvad veel Sirje ja Väino Puura, Riina Airenne, Uku Joller, Vello Jürna, Aare Saal, Lauri Vasar, Ain Anger, Aile Asszonyi, Iris Oja, Olari Viikholm jpt.

Ivo Kuusest on tehtud telesaateid („Rahvakunstnikud. Ivo Kuusk“, ETV 1987; „Kuus kammerlaulu. Ivo Kuusk“ ETV 1987) ning ta laulab mitmetel ETV ooperi- ja opretisalvestustel. Ta on salvestanud vinüülplaatidele Eduard Oja, Mart Saare ja Artur Kapi soololaule ning osaleb mitmetel ooperisalvestuste CD-del.

Ivo Kuusk on pälvinud ENSV teenelise kunstniku (1973) ja ENSV rahvakunstniku (1983) aunimetuse, talle on omistatud Georg Otsa preemia (1981), kahel korral muusikateatri aastapreemia (1992 ja 1998) ning Harju maavalitsuse preemia (2000).

Rolle Vanemuise ja Estonia teatrist:
Juhan – Gustav Ernesaks „Kosilased Mulgimaalt“ (1962)
Antonio ja don Jerom  - Sergei Prokofjev „Kihlus kloostris“ (1962, 1982)
Tamino – Wolfgang Amadeus Mozart „Võluflööt“ (1964)
Andrei – Pjotr Tšaikovski „Mazepa“ (1964)
Gonzalve – Maurice Ravel „Hispaania tund“ (1964)
krahv Zedlau – Johann Strauss „Viini veri“ (1965, 1994)
Noor mustlane – Sergei Rahmaninov „Aleko“ (1966)
Pinkerton – Giacomo Puccini „Madame Butterfly“ (1966, 1973, 1991)
Kurt ja Leemet  - Gustav Ernesaks „Tormide rand“ (1967, 1968)
Alfredo – Giuseppe Verdi „Traviata“ (1968, 19749
Barinkay  - Johann Strauss „Mustlasparun“ (1968, 1993)
Faust ja vana Faust – Charles Gounod „Faust“ (1968, 1996)
Cavaradossi – Giacomo Puccini „Tosca“ (1969)
Don José – Georges Bizet „Carmen“ (1969, 1982)
Aleksei – Sergei Prokofjev „Õnnemängija“ (1970)
Edgardo – Gaetano Donizetti „Lucia di Lammermoor“ (1970, 1984)
Hertsog – Giuseppe Verdi „Rigoletto“ (1970, 1991)
Bonnius – Eduard Tubin „Barbara von Tisenhusen“ (1971, 1990)
Jason – Luigi Cherubini „Medeia“ (1971)
Mengone – Joseph Haydn „Apteeker“ (1972)
Mindia – Otar Taktakišvili „Mindia“ (1973)
Nemporino – Gaetano Donizetti „Armujook“ (1974, 1989)
Florestan – Ludwig van Beethoven „Fidelio“ (1974)
Lionel – Friedrich von Flotow „Martha“ (1976)
Paolino – Domenico Cimarosa „Salaabielu“ (1976)
Tom Rakewell – Igor Stravinski „Elupõletaja tähelend“ (1977, 1979)
Albert ja Linnapea – Benjamin Britten „Albert Herring“ (1978, 1993)
Vaudemont – Pjotr Tšaikovski „Jolanthe“ (1978)
Turridu – Pietro Mascagni „Talupoja au“ (1978)
Tonio – Gaetano Donizetti „Rügemendi tütar“ (1979)
Grigori ja Šuiski – Modest Mussorgski „Boriss Godunov“ (1980, 2001)
Max – Carl Maria von Weber „Nõidkütt“ (1980, 2003)
Rodolfo – Giuseppe Verdi „Luisa Miller“ (1981)
Jenik – Bedřich Smetana „Müüdud mõrsja“ (1983)
Erik – Richard Wagner „Lendav Hollandlane“ (1983)
Raoul – Imre Kálmán „Montmartre’i kannike“ (1983)
Helilooja – Eino Tamberg „Lend“ (1983)
Gustav III – Giuseppe Verdi „Maskiball“ (1985)
Andrei Hovanski – Modest Mussorgski „Hovanštšina“ (1987)
Jonas Kempe – Eduard Tubin „Reigi õpetaja“ (1988)
Faust – Arrigo Boito „Mefistofeles“ (1988)
Tasziló – Imre Kálmán „Krahvinna Mariza“ (1990)
Novgorodi suurkapumees – Aulis Sallinen „Ratsamees“ (1991)
Des Gireux – Jules Massenet „Manon“ (1992)
Edoardo – Giuseppe Verdi „Kuningas üheks päevaks“ (1992)
Rodolfo – Giacomo Puccini „Boheem“ (1993)
don Carlo – Gisueppe Verdi „Don Carlo“ (1994)
Ragueneau – Eino Tamberg „Cyrano de Bergerac“ (1995, 2005)
junkur Spärlich – Otto Nicolai „Windsori lõbusad naised“ (1995)
Ismaele – Giuseppe Verdi „Nabucco“ (1996)
Othello – Giuseppe Verdi „Othello“ (1997)
Tinca – Giacomo Puccini „Mantel“ (1997)
Alfred – Johann Strauss „Nahkhiir“ (1997)
Menelaos – Jacques Offenbach „Ilus Helena“ (1999)
Herodes – Richard Strauss „Salome“ (2000)
Macduff – Giuseppe Verdi „Macbeth“ (2001)
Üks – Eino Tamberg „Inimeskes tahaks saada“ (2002)

© EMIK 2017

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).