Jüri-Ruut Kangur

17.05.1975 Tallinn

Jüri-Ruut Kangur on õppinud aastatel 1991–1994 Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimise erialal Hirvo Surva klassis ning kompositsiooni erialal Lembit Veevo juhendamisel. Aastal 1998 lõpetas Kangur Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal Ants Sootsi klassis, olles ühtlasi õppinud orkestridirgeerimist Jüri Alperteni ning kompositsiooni Raimo Kangro juhendamisel.

Jüri-Ruut Kangur on olnud mitmete kooride ja orkestrite asutaja ja dirigent sh poistekoori Revalia koormeister (1994–1996), Haapsalu Muusikakooli Muusikateatri asutaja ja dirigent-muusikajuht (1994–1999), Haapsalu Linnaorkestri asutaja ja peadirigent (1996–2004), Estonia Seltsi Segakoori (1999–2001) ja Rahvusooper Estonia poistekoori dirigent (2000–2002). Lisaks on ta olnud aastatel 1997–2005 MTÜ Haapsalu Muusikateater esimees (hilisem MTÜ Haapsalu Muusikaühing ning MTÜ ÜENSO) ning Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli koorijuhtimisosakonna juhataja ja õppejõud (2001–2003) ning juhatanud ühtlasi ka kooli segakoori ja sümfooniaorkestrit (2002–2003). Kangur on viinud läbi noorteorkestrite koostööprojekte Hollandis, Türgis, Saksamaal, Norras ja Soomes.

Kangur on olnud nii osaleja kui korraldaja mitmesugustel festivalidel ja meistrikursustel sh festivali „Viiulimängud“ suvekursuste algataja ja korraldaja 1995–2004 ning oma orkestritega on osalenud paljudel festivalidel Euroopas ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Aastal 2005 juhatas Jüri-Ruut Kangur Lõuna-Aafrika Vabariigis meistrikursusii ja ühtlasi ka oma teost „Eesti lauliku lugu“. Aastal 2012 oli Kangur Tallinnas toimunud IX Euroopa Orkestrite Festivali peakorraldaja.

Hetkel tegutseb Jüri-Ruut Kangur Üle-Eestilise Noorte  Sümfooniaorkestri dirigendina, mille asutaja oli aastal 1995 ning Nõmme Muusikakooli Sümfooniaorkestri dirigendina, mille asutas aastal 2003. Alates 2009 on ta ka Järvi rahvusvahelise dirigentide meistrikursuste ja aastast 2011 Pärnu Muusikafestivali ja Järvi Akadeemia korraldajaid. Sügisest 2013 on Jüri-Ruut Kangur ühtlasi Tallinna Ülikooli Sümfooniaorkestri dirigent. Kangurit seob tihe koostöö laulupidudega, ta on olnud aastal 2007 X noorte laulu- ja tantsupeo „Ilmapuu lävel“ ja 2011 XI noorte laulu- ja tantsupeo „Maa ja ilm“  ja on aasta 2014 XXVI üldlaulupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg“  sümfooniaorkestrite üldjuht. X noorte laulu- ja tantsupeol esitasid neidudekoorid Henn Rebase ja Hando Runneli laulu "Veskimees" Jüri-Ruut Kanguri  orkestratsioonis.

Jüri-Ruut Kanguri heliloomingust võib esile tuua vokaal-sümfoonilised suurvormid "Requeim", "Magnificat", oratoorium "Eesti lauliku lugu", humoratoorium "Suremata kuulsus Salomon Vesipruul", muusikalid "Joona saatmine" ja "Klounid klassiekskursioonil", samuti on ta kirjutanud mitmeid orkestriteoseid ja koorilaule. Kanguri helilooming on žanriliselt mitmekülgne, helikeelele on iseloomulikud meloodiarikkus, värvikas harmoonia ja sageli minimalistlik meditatiivne väljenduslaad. Aastal 2000 võitis Kangur lauluga „In Paradisum“ vabariikliku mees- ja poistekooride võitluse. Tema muusikat on ette kantud mitmel pool Euroopas (Holland, Saksamaa, Iirimaa, Island, Inglismaa, Portugal, Kreeka, Itaalia, Läti, Ungari, Prantsusmaa jm.), USA-s, Kanadas ja ka Lõuna-Aafrika Vabariigis. Lisaks on Kangur orkestreerinud üle 100 teose sh Marian Kovali lasteooper „Hunt ja seitse kitsetalle“, Charles Auguste de Bériot „Balletistseenid“, lastelaule ja filmimuusikat.

Kangur on Eesti Koorijuhtide Liidu asutajaliige, 2007. aastast on ta Euroopa Noorteorkestrite Assotsiatsiooni ja 2009. aastast Euroopa Orkestrite Föderatsiooni juhatuse liige, 2010. aastast Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu esimees, lisaks MTÜ ÜENSO esimees. Ta on koostanud ja kirjutanud mitmesuguseid raamatuid sh „Positekoor Revalia 40“ (1995) ja „Haapsalu Muusikateater 1994–1999“ (1999).

Jüri- Ruut Kangur on pälvinud Gustav Ernesaksa õppestipendiumi aastal 1996. Aastal 2007 tunnustati teda Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga, 2009 pälvis Kangur Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi ning 2012. aastal Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia.

© EMIK 2014

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).