Villem Reimann

19.03.1906 Pärnu – 08.04.1992 Tallinn
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1944


Villem Reimann oli helilooja ja pedagoog. Tema tutvus muusikaga algas suu- ja lõõtspillimängu õppimisest. Lõpetas Pärnus gümnaasiumi, õppis aastatel 1925–1927 Tallinna Konservatooriumis klaverit Margarethe Fincki juures. Töötas pianistina kohviku- ja restoraniansamblites ning kinodes. Lõpetas konservatooriumi 1933. aastal kompositsiooni erialal Artur Kapi klassis ja 1936. aastal klaveri erialal Artur Lemba klassis. 1937–1938 täiendas Reimann ennast Budapestis Liszti-nimelises Muusikaakadeemias, õppides kompositsiooni Zolt
án Kodály juures, kammermuusikat Leo Wieneri juures ja dirigeerimist Ernő Ungeri juures. Reimann oli 1940–1941 Tallinna Kinostuudio muusikakonsultant ja 1942–1992 Eesti Muusikaakadeemias muusikateoreetiliste ainete ja kammeransambli õppejõud.

Villem Reimanni loomingu tähtsaima osa moodustavad kammer- ja filmimuusika. Varasemaid teoseid iseloomustab romantilisus ja lihtsakoelisus (süit “Vilsandi”), hilisemaid ilmestab modernsem helikeel, ka dodekafoonia (Kontsert viiulile ja kammerorkestrile). Vokaalteostele, eriti koorilauludele (“Labajalg”, “Ööbik”) on omased leidlikud kujundid ja värvikas harmoonia. 1955. aastal pälvis Reimann Eeesti NSV teenelise kunstitegelase tiitli, 1951. aastal NSV Liidu riikliku preemia, 1949. aastal Nõukogude Eesti preemia.

© EMIK 2010

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).