Lepo Sumera

08.05.1950 Tallinn – 02.06.2000 Tallinn
Maetud Tallinna Metsakalmistule
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1973

Lepo Sumera loomingu ilmekaim tunnus on romantilised kujundikontrastid – tema muusikas on vastamisi mäng ja kannatus, show ja draama, maskeraad ja piiritu tundesiirus. Žanrist sõltumata on paljud tema teosed üles ehitatud semantilistele provokatsioonidele, stiilimärkide ootamatule või dramaatilisele kõrvutamisele. Helilooja vastandab naiivset ja dramaatilist, tõsimeelset ja humoristlikku väljenduslaadi ka ühe teose piirides. Sumera muusikat iseloomustab ka eriline tähelepanu kõla- ja tämbrivärvide vastu.

1970. aastate teostes kasutas Sumera vaba dodekafooniat ning kollaaživõtteid. 1980. aastatel pöördus ta tonaalse ja modaalse helikeele poole, kasutades suurvormides minimalistlikke arendusvõtteid. 1990. aastate loomingus on olulisel kohal kammermuusika ning elektroonilised ja multimeediateoseid.

Lepo Sumera on üks säravamaid eesti sümfoniste, kuue sümfoonia autor. Uue lehekülje eesti muusikas avas ta Esimene sümfoonia, milles helilooja ühendas minimalistlikud korduvstruktuurid sümfoonilise arendusega. Sumera sümfooniate püsitunnusteks on simultaansus, kõlakihtide vaba hõljumine ja variantne arendus. Kolmandas sümfoonias süveneb harmoonia ja kõlavärvi dramaturgiline tähendus. Alates Neljandast sümfooniast kinnistub ekspressionistlik väljenduslaad.

Lepo Sumera õppis kompositsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis Veljo Tormise juhendamisel ning seejärel Tallinna konservatooriumis professor Heino Elleri klassis (1968–1970) ja pärast Elleri surma Heino Jürisalu juures (1970–1973). Aastail 1979–1982 täiendas ta end professor Roman Ledenjovi juures Moskva konservatooriumis.

1971–1980 töötas Lepo Sumera helirežissöörina Eesti Raadios, 1980–1985 oli Heliloojate Liidu vanemkonsultant. 1988. aasta detsembrist kuni 1992. aasta aprillini oli Lepo Sumera Eesti Vabariigi kultuuriminister.

Alates 1978. aastast õpetas Sumera kompositsiooni Eesti Muusikaakadeemias (professor 1993). Ta oli ka Eesti Muusikaakadeemia 1995. aastal rajatud elektronmuusika stuudio esimene juhataja (aastani 1999). Alates 1993. aastast oli Lepo Sumera Eesti Heliloojate Liidu esimees.

Sumera teoseid on esitatud enamikus Euroopa maades ning USAs, Kanadas, Austraalias, Jaapanis ja Kuubal. 1989. aastal oli ta Glasgow’s toimunud festivali New Beginnings resideeriv helilooja ning 1993. aastal Norrtälje kammermuusika festivali (Rootsi) ja uue muusika festivali Sydney Spring (Austraalia) põhihelilooja. 1988. ja 1989. aastal esines Sumera loengutega Darmstadti uue muusika suvekursustel.

1990. aastal sai Sumera muusika Tauno Kivihalli nukufilmile “Surmamõrsjad” parima filmimuusika preemia filmifestivalil Espinhos (Portugal). 1997. aastal jõudis ta Viies sümfoonia UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis soovitatud heliööde nimekirja.

Lepo Sumera on saanud neljal korral muusikalise aastapreemia (1977, 1982, 1985, 1989) ning kolm riiklikku preemiat (1985 – Esimese sümfoonia ja aastail 1973–1984 kirjutatud filmimuusika eest; 1993 – Neljanda sümfoonia ja “Mäng kahele” eest; 1996 – Viienda sümfoonia eest). Kahel korral pälvis helilooja Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia (1996 – “Kolme soneti” ja “Laulud Eesti abielulüürikast” eest; 1999 – “Südameasjade” eest). Teose “Amore et igne” eest sai ta Suure Vankri preemia.

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).