Alo Ritsing

04.11.1936 Tartu
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1981

Koorijuht, helilooja ja pedagoog Alo Ritsing on üks Eesti viljakaim koorimuusikalooja, legendaarne laulupidude dirigent ning Tartu muusikaelu aktiivne orgasisaator.

Alo Ritsing on lõpetanud Tartu Muusikakooli koorijuhtimise erialal Richard Ritsingu juures (1963) ja lauluerialal Alma Kurtna klassis (1966), Tartu Riikliku Ülikooli bibliograafia erialal (1960) ning Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal Gustav Ernesaksa klassis (1969).

Ritsing on töötanud Tartu Linna Keskraamatukogus vanembibliograafina (1960–1963), õppejõuna Tartu Lastemuusikakoolis (1963–1966), Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis (aastast 1966), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (aastast 2000) ja Tartu Ülikoolis (1990–2000).

Ritsing on olnud aastast 1963 Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigent, võitnud kooriga esikoha kaheksal rahvusvahelisel koorikonkursil. Ta on juhatanud ka segakoori Vanemuine (1968–1991), meeskoori Forestalia (aastast 1972) ja Eesti Meestelauluseltsi Tartu Meeskoori (1990–2010). Ta on alates 1971. aastast dirigeerinud üliõpilaslaulupidudel, sealjuures oli XII ja XV “Gaudeamuse” kunstiline juht ja peadirigent. Juhatanud aastast 1985 üldlaulupidudel, XXIV üldlaulupeo ja 2009. aasta Tartu juubelilaulupeo kunstiline juht.

Alo Ritsingu loomingusse kuulub umbes 400 koorilaulu, neist mitmed on võitnud auhindu loomingukonkurssidel (“Kütkes”, “Arm tuli”, “Kolm kevadlaulu”, “Eksimise lugu”, “Luiskelugu”, “Mehed”, “Kõik tuuled”, Missa brevis, “Teretus”, “Kojuigatsus”, “Mu laul”, “Kevad kumiseb”, “Las ma olen lind”) ning olnud laulupidude kavas: naiskoorilaulud “Sinna väljade vahele” ja “Kevade kullendav taevas” (XX üldlaulupidu, 1985), meeskoorilaulud “Meie jõud”, “Ave Maria”, “Kevad ja kenad neiud” (XXI üldlaulupidu, 1990), meeskoorilaul “Santa Maria” (XXIII üldlaulupidu, 1999), meeskoorilaul “Eesti meestele” ja naiskoorilaul “Kevad südames” (XXIV üldlaulupidu, 2004), meeskoorilaul “Teretus” (XXV üldlaulupidu, 2009). Ritsingu laulud on traditsioonilise harmooniakäsitlusega. Neis on esiplaanil meloodia, mida täiendab elava rütmiga saatefaktuur ja polüfoonilised kujundid. Tema terava tekstitundlikkusega kirjutatud laulud on põhiliselt lüürist laadi, loodusteemalised, vastukaaluks leidub ka dramaatikat, hoogsust ning humoorikaid momente. Tähtsust omab ka kodumaa- ja meestetemaatika (“Eesti meestele”, “Mehed”, “Poisist meheks”, “Muistsed mehed”). Laulutekstideks on valitud põhiliselt eesti autorite luule (Juhan Liiv, Ellen Niit, Hando Runnel, Viivi Luik, Henrik Visnapuu, Karl Eduard Sööt, Gustav Suits, Aira Kaal), seal hulgas ka helilooja enda tekstid.

Alo Ritsingut on autasustatud Eesti NSV teenelise kunstitegelase (1982) ja ENSV rahvakunstniku (1988) aunimetusega. Ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1996) ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (2005), Valgetähe ordeni III klassi teenetemärgi (2001), Gustav Ernesaksa koorimuusika peastipendiumi (2001), Tartu Ülikooli Raefondi preemia (2001), Tartu "Kultuurikandja" aunimetuse rahvakultuuri kategoorias (2005), Tartu maakonna teenetemärgi Kuldne Tammeoks (2006) ja Tartu Kultuurkapitali aastapreemia (2009). Ta on valitud Eesti Meestelaulu Seltsi aasta dirigendiks (1991), Tartu linna aukodanikuks (2004) ja Eesti Kooriühingu poolt Aasta dirigendiks (2013).

Ritsingu koorilaulud on ilmunud 14 autorikogumikus.

© EMIK 2010
Uuendatud oktoobris 2017

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).