Artur Lemba

24.09.1885 Tallinn – 21.11.1963 Tallinn
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1944

Helilooja Artur Lemba tegutses aktiivselt ka pedagoogina ning pianistina. Ta oli koos oma vanema venna Theodor Lembaga esimesi Eesti kutselisi pianiste, kes andis kontserte ka väljaspool Eestit (nende õde Ludmilla Hellat-Lemba oli tunnustatud laulja ja laulupedagoog). Just 1920.–1930. aastatel oli Artur Lemba Eestis hinnatuim klaveripedagoog, mõjukaim ja tunnustatuim eesti pianist.

Ehkki Artur Lemba on komponeerinud muusikat mitmes žanris, sh kaks sümfooniat, kolm avamängu, neli ooperit, kolm kantaati, kammermuusikat erinevatele koosseisudele ja umbes 30 koorilaulu, kirjutas ta väljapaistva pianistina kõige enam siiski klaverimuusikat. Sinna kuulub viis klaverikontserti, kaks sonaati, kaks sonatiini, üle 20 etüüdi, prelüüde ja muid miniatuure. Lemba ooper "Sabina" (1905) ja Sümfoonia nr. 1 (1908) on eesti muusikas esimesed vastavas žanris teosed.

Heliloojana oli Artur Lemba pigem konservatiivne ega läinud kaasa uuendustega. Talle oli südamelähedane romantiline muusika, eriti Tšaikovski ja Glazunovi teosed. Lemba loomingut iseloomustab klassikalis-romantiline stiil ning lüürilise kallakuga helikeel. Tema kõige tuntumaks teoseks on Klaverikontsert nr. 1 G-duur (1905/1910), mis on saavutanud populaarsuse tänu voolavale muusikale ja meeldejäävatele laululistele teemadele. Ka Lemba kammermuusikateos "Poéme d’amour" ("Armastuse poeem", 1916) viiulile ja klaverile on leidnud kindla koha viiuldajate repertuaaris.

Artur Lemba sai muusikalise alghariduse oma vanemalt vennalt Theodor Lembalt. 1899. aastal astus Lemba oma venna eeskujul Peterburi konservatooriumi, kus ta õppis professor Carl van Arcki, hiljem professor V. Tolstovi ja I. Borovka klaveriklassis, kompositsiooni Nikolai Solovjovi juures ning muusikateoreetilisi aineid Aleksander Ljadovi, Aleksander Glazunovi ja Nikolai Rimski-Korsakovi käe all. Konservatooriumi lõpetas ta 1908. aastal väga edukalt, pälvides väikese kuldmedali klaveri- ja suure hõbemedali kompositsioonierialal ning lisaks autasustati teda A. Rubinsteini preemiaga, milleks oli kontsertklaver "Schröder". Konservatooriumi lõpuaktusel esitas Lemba oma esimest klaverikontserti. 1910. aastal võttis Lemba osa Anton Rubinsteini nimelisest pianistide konkursist, kus jõudis kaheksa finalisti hulka koos selliste pianistidega nagu Artur Rubinstein ja Edwin Fischer.

1908. aastal sai Artur Lembast klaveriõppejõud Peterburi kontservatooriumis, kus ta töötas aastani 1920 (aastast 1915 professor). Lisaks juhatas ta 1918. aastal Petrogradi Hariduse Rahvakomissariaadi koolis muusikasektsiooni. Pedagoogiameti kõrval tegutses Lemba Peterburis aktiivselt ka kontsertpianistina, saavutades seal suure tunnustuse.

1920. aastal pöördus Artur Lemba tagasi kodumaale. Aastatel 1920–1921 töötas ta klaveriõppejõuna Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis, 1921–1922 Helsingi Muusikakoolis ning 1922–1963 Tallinna Konservatooriumis (1934–1935 ja 1941–1944 klaverikateedri juhataja). Tema õpilaste hulka kuuluvad Elsa Avesson, Olav Roots, Villem Reimann, Veera Lensin, Kirill Raudsepp jt. Aastatel 1937 ja 1938 võttis Artur Lemba Brüsselis osa E. Ysaÿe’ nimelise konkursi žürii tööst.

Ka Eestis jätkas Lemba oma kontserditegevust, eriti aktiivselt just 1920. aastatel. Lisaks Eestile esines ta Peterburis, Riias, Moskvas, Odessas, Budapestis, Helsingis ja Stockholmis. Soolopianisti karjääri kõrval mängis ta ka erinevates kammeransamblites, juhatas koore ja orkestreid ning töötas aastatel 1922–1939 ajalehes Vaba Maa muusikakriitikuna.

Artur Lemba on pälvinud Eesti NSV teenelise kunstniku (1945) ja Eesti NSV rahvakunstniku (1962) aunimetuse. Ta on saanud Vene tsaaririigi aumärke, Eesti Kotkaristi teenetemärke, Ungari aumärgi ning Belgia Ohvitseri aumärgi. Veera Lensini sulest on Lembast ilmunud raamat "Artur Lemba. Pianist ja pedagoog" (Eesti Raamat, 1977). Lemba loomingut on salvestatud mitmele kogumikplaadile. Tema teoste kirjastaja on Eesti Muusika Infokeskus.

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).